Andmebaasi logo
 

Noorte tööpuudust mõjutavad tegurid Põlvamaal

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Eesti erinevate maakondade areng mõjutab terve Eesti riigi väljavaateid. Erinevatel maakondadel on erinevad tegurid, mis takistavad konkreetse piirkonna arengut. Ka riiklikud meetmed on selgelt ebapiisavad arvestamaks Eesti eri piirkondade erivajadustega. Majanduskriisi ajal on selgelt Eesti maaregioonide olukord halvenenud. Kõige enam on kannatada saanud maaregioonide noored, kes on selgelt ebavõrdsemas seisundis võrreldes teiste elanikega. Põlvamaa arengu ja Eesti edendamise seisukohast on oluline, et noored ei lahkuks vastavalt oma kodukandist ja koduriigist. Põlvamaal väheneb inimeste arv aastast aastasse ning seejuures noorte lahkumine on suurem kui ülejäänud elanike äraminek. Noorte vähenemine ei ole Põlvamaal olnud pidev. On olnud aastaid, kus noori on üha rohkem juurde tulnud. Üldiselt noorte juurdetulek on seostatud buumi ajal sündinud laste jõudmisega noorte vanusesse. Noorte lahkumine Põlvamaalt on sõltuvuses tööturul valitseva olukorraga. Suuresti lahkuvad noored selle tõttu, et nad ei leia endale tööd. Kõige enam mõjutab noorte tööpuudust Põlvamaal see, et lihtsalt töökohti ei ole. Need töökohad, mis on, nendele eelistavad tööandjad eelneva töökogemusega töötajat. Noortel, kes on alles kooli lõpetanud, valdavalt see puudub. Omandatud haridustase määrab enamasti selle, millised võimalused on tööturule pääsemiseks. Valdavalt kehtib asjaolu, et kõrgema haridusliku pagasiga inimeste seas on töötuid vähem. Põlvamaal on registreeritud noorte töötute arv kõige suurem teise taseme hariduse, teise taseme järgse ning kolmanda taseme eelse hariduse omandanute seas. Põlvamaal on neid noori lihtsalt vähem, kes on rahuldunud kuni esimese taseme haridusega. Valdavalt on Põlvamaal probleemiks see, et nende osakaal, kes on omandanud kolmanda taseme hariduse, on väike (14%). Selle taga peitub asjaolu, et kõrgharitud inimesed ei tule Põlva maakonda tagasi, sest Põlvamaal tegutsevad ettevõtted valdavalt tertsiaarsektoris. Kõrgharitud inimesed enamasti ootavad midagi enamat kui töötamist teenindussektoris. Haridustasemete lõikes on noored enamasti konkurendid omavahel. Majanduskriisi ajal on ka kõrgharitud noored sunnitud kandideerima nendele töökohtadele, kuhu tavaliselt kandideerivad need, kellel on madalam haridustase. Enamasti võetakse see noor ennem tööle, kellel on kõrgem haridustase. Nii kõrgharidusega noorte kui ka madalama haridustasemega noorte olukorda muudavad keerukamaks teised töötuturul osalevad inimesed, kellel on ette näidata nii haridustase kui ka töökogemus. Lisaks töökogemusele ja omandatud haridustasemele muudab tööturule keerukamaks sisenemise noortel see, kui omandatud haridustase ei vasta tööturu nõudlusele. Eestis tervikuna esineb struktuurne tööpuudus. Struktuurne tööpuudus esineb ka Põlvamaal. Paljudel juhtudel ei saa noored sellepärast tööle, et liiga paljud on õppinud sama eriala ehk millele pakkumine ületab tööturul nõudluse. Tööandja vajab aga oskustöölisi, spetsialiste, insenere. Neid ameteid õpitakse aga vähem. Valdavalt peituvad põhjused, miks omandatud haridustase ei vasta tööturu nõudlusele, Eesti haridussüsteemis. Olulist rolli etendab noortel tööle kandideerimisel palk. Noorte tööpuudus on sedavõrd suurem sellepärast, et valdavalt tahetakse kandideerida töökohtadele, kus palgad on kõrgemad. Sageli noored jäävad ootama neid tööpakkumisi, kus on mõnevõrra kõrgem palk. Selle arvelt tööpuudus noorte seas aga suureneb (madalamalt tasustatud töökohtadele on noortel suurem tõenäosus saada). Põlvamaa noorte palgad on võrreldes Põlvamaa teiste elanike, Eesti elanike kui ka Eesti noortega madalamad. Noorte tööpuudust suurendavaks asjaoluks on ka vastutustundetu käitumine suhtlusvõrgustikes (ebasobivad pildid). Tööandjad kontrollivad üha enam kanditaatide tausta ja teevad oma otsuse, keda töövestlusele kutsuda sageli esmamulje põhjal. Noor ei osutu sageli valituks vestlusele just suhtlusvõrgustikes leiduva informatsiooni tõttu. On tähtis, et riik hakkas rohkem pöörama tähelepanu maaregioonidele. Põlvamaast võib tulevikus kujuneda vanema ealiste elupaik, sest noored ei leia piisavaid põhjuseid, miks mitte lahkuda. Põlvamaa tööturul valitsevad probleemid on võtmeküsimused regiooni edukaks arenguks. Teostatud uuringu tulemusena toob autor järgmised ettepanekud, mis aitavad vähendada noorte tööpuudust Põlvamaal: 1) jätkata haridusteed kuni eriala omandamiseni; 2) kandideerida madalama palgalistele töökohtadele; 3) suurendada varasemat töökogemust kandideerimisel läbi tööpraktikatel osalemise ja kuulumise MTÜ-desse; 4) tulenevalt Põlvamaale iseloomulikest tegevusvaldkondadest (põllu- ja metsamajandus, turismindus, hoolekande valdkond) alustada ettevõtjana; 5) käituda vastutustundlikult suhtlusvõrgustikes. Tulenevalt Kagu-Eesti maakondade majanduslikust, demograafilisest ja sotsiaal- kultuurilistest sarnasustest saab käesoleva uuringu tulemusi laiendada Kagu-Eestile tervikuna. Uuringu edasise käiguna saaks teha küsitluse noorte seas, et millised oleksid nende poolsed ettepanekud, mis neid motiveeriks tagasi tulema Põlvamaa tööturule. Lisaks on võimalus teha eraldi uuring, kuidas erinevates suhtlusvõrgustikes inimeste kohta leiduv informatsioon mõjutab tööandjat.
The present undergraduete work is composed in Estonian. The whole content of it is 64 pages. The subject of it is nowadays actual and exploited, therefore it was been possible to have exploit the publications and the surveys about of the labor market of the number of authors. The statistic data acquired form the databases of both, Statistics Estonia and Töötukassa. The global economical and financial crisis was having influence for the entire European economics and business environment. The consequences of the crisis reflected in the losses of the working places and increasing of the unemployment rate. The serious problem raised is, the unemployment of the young people. The situation of the youth in comparison with the other workingage population is more complicated. By the specific reasons, the barriers for the young people for the entering into job market is quite high. In Estonia, if they not found the work on the home, they mostly headed abroad for the work. The tendency is that mostly young people not like to return to the homeland as they likes the higher wages and too they assimilated culturally and socially into the society of land, they have employment. Such kind of migration of yuong people have the braking influence for the Estonian development and for the competiveness. The main aim of the present work was to analyse of the factors, having influence onto the unemployment of young people in Põlva county In the theorethical chapters of, there is pointed out the major circumstances, evoke the unemployment of the youth: education, discrepancy of education and demands of the job market and work experience. In the empiric part of the work, there is analysed the unemployment situation in Põlva county, using the databases of Statistic Estonia and Töötukassa. The factors, having influence on the young people unemployment in Põlva country is: 1) lack of work; 2) low salaries; 3) education (lack of); 4) deficiency of work experience; 5) non-compliance of the education and the job market; 6) transportation; 7) the irresponsibility of youth in the social networks. The recommendations of author of present bachelor’s degree work is: 1) to finish the educational institution, up to having a specialty; 2) to candidate too onto low-paid work positions; 3) to look around for the work practice possibilities; 4) to involv itself into nonprofit organisations; 5) to have responsibility in the social networks; 6) to be acive, spirited and initiative. Young people itself have the opportunity for the developing of the job market of Põlva country, starting with the business activity in the agriculture, forestry, welfare or tourism areas.

Kirjeldus

Märksõnad

noorte tööpuudus, Põlvamaa, tööturg, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid