Lehisepuistute kordusmõõtmine Järvseljal ja lehiste kasvu analüüs
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Teatavasti on metsa kasvu uurimisel traditsiooniliseks andmeallikaks katsealade või proovitükkide
mõõtmistulemused. Viimase saja aasta jooksul on rajatud erinevate uurijate poolt tuhandeid
proovitükke, kuid üsna väike osa neist on säilinud või korrektselt dokumenteeritud (Kiviste ja
Hordo 2002). Eristatakse ajutisi ja püsiproovitükke, vastavalt sellele, kas proovitükid või katsealad
on looduses kordusmõõtmiseks leitavad või mitte. Soome Metsainstituudi kogemustest (Hynynen
et al 2002) saab järeldada, et usaldusväärsete kasvumudelite loomiseks peaks proovitükke mõõtma
vähemalt 15-20 aasta jooksul 3-4 korda. Järvseljal on rajatud pikaajalisi katsealasid rohkem kui 100
aastat, kuid paraku pole kõiki mõõtmisandmeid säilinud või on nende kvaliteet küsitav. Seega on
oluline metoodiline pool, et tagada usaldusväärsem andmestik metsanduslike mudelite loomiseks.
Teatavasti peetakse metsa püsiproovitükkide kordusmõõtmiste andmeil saadud takseertunnuste
aegridu kõige usaldusväärsemateks. Selleks on oluline metsanduslike teadusuuringute järjepidevus.
Lisaks spetsiaalselt puistu kasvukäigu (üksikpuude mõõtmisandmed) uurimiseks rajatud
püsiproovitükkidele saab metsa kasvu uurimiseks kasutada muudel eesmärkidel rajatud metsa
katsealade andmeid.
Eestis on rajatud hulgaliselt lehise kultuure, mis on leidnud meie kliimas ja mullas endale head
kasvutingimused. Metsamehi on paelunud lehis oma kiire kasvu, ilusa puidu tekstuuri ja tugevate
puidu omadustega. Õige lehiseliigi ja kasvukoha valikul ületavad nad kasvukiiruselt kodumaiseid
puuliike. Mitmed katsed on aga näidanud, et ebasobivates kasvutingimustes puud hukkuvad. Seda
on eriti hästi näha Elmar Kaare rajatud lehise metsastamise katsealadel ammendatud
põlevkivikarjääris, kus mõnikümmend aastat vanad lehisepuud on mingil põhjusel surnud.
Võõrliikide kultiveerimisega alustati Järvseljal 19. sajandi teises pooles ning esimesteks
võõrpuuliikideks olid euroopa ja vene lehis (Kasesalu 1999). Seega on lehiste kultiveerimine
Järvseljal kestnud juba ligi 140 aastat. Hetkel on säilinud kaheksa lehise katseala, kus on tehtud
järjepidevalt mõõtmisi ja märkmeid. Lehise katsealadel varasemaid mõõtmisi ei ole tehtud
järjepidevalt, vaid ebakorrapärase intervalliga, samuti puuduvad üksikpuude mõõtmisandmed
varasematest perioodidest.
Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks oli jätkata kordusmõõtmistega lehise puistutes (kaheksa
vana prooviala ja üheksa uut ringproovitükki, mis mõõdeti 2014. aasta sügisel), et andmeseeriad
oleksid järjepidevad. Samuti analüüsida ja modelleerida lehise kasvu ning võrrelda eelmiste
mõõtmistega. Esmased ülevaated kogutud andmetest on esitatud ka käesolevas aruandes.
Kirjeldus
Märksõnad
lehis, puistud, metsamõõtmine, metsatakseerimine, metsa juurdekasv, Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, uuringute aruanded