Andmebaasi logo
 

Esma- ja korduvpoeginud emiste tütarde karjas püsimise ja prakeerimispõhjuste võrdlemine

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadav alates

09.09.2023

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Produktiivsete emiste karja valimine on farmile majanduslikult oluline. Esmapoeginud emis saab vähem järglasi, sealjuures viimased on väiksema kehamassiga kui mitmendat korda poegiva emise järglased. Samas puuduvad uuringud esmapoegijate ja mitmendat korda poegivate emiste tütarde karjas püsimise ning prakeerimispõhjuste kohta. Antud töö eesmärk on võrrelda esmapoegija tütarde prakeerimispõhjuseid ja nende karjas püsivust mitmendat korda poegiva emise tütarde omadega. Töös on kasutatud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli 2012 – 2021 aasta andmeid. Käesoleva uuringu võrdlusesse kaasati karja täienduseks jäetud 59754 emise tütart. Emiste tütred jaotati kolme poegimiskorra rühma: 1; 2. – 5. ja ≥6. Käesoleva töö tulemuste põhjal võib väita, et 6. ja edasise poegimiskorra emiste tütred püsisid keskmiselt 67 päeva kauem karjas kui esmapoeginud emise tütred (p < 0,001) ning 2. – 5. poegimiskorra tütred püsisid karjas keskmiselt 32 päeva kauem karjas kui esmapoeginud emiste tütred (p < 0,001). Esmapoegijate tütarde peamised prakeerimispõhjused olid teadmata (29,1%) ja sigimishäired (21,5%). 2. – 5. poegimiskorra puhul olid sarnased prakeerimispõhjused: teadmata (23,7%) ja sigimishäired (23,2%). 6. ja rohkema poegimiskorra tütreid prakeeriti 23,7% sigimishäirete ja 20,6% vigastuste ja jäsemete haiguste tõttu. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et mitmendat korda poeginud emise tütar püsib karjas kauem kui esmapoegija tütar. Samas prakeerimispõhjuste põhjal oli raske hinnata tulemusi teadmata prakeerimispõhjuse suure osakaalu tõttu. Võib oletada, et teadmata prakeerimispõhjus võis mõjutada ka teiste prakeerimispõhjuste suhtelist sagedust ning seetõttu ei kajastaks reaalset olukorda Eestis emiste tütarde prakeerimispõhjuste kohta.
It is economically important to choose productive sow to the herd. Primiparous sows have smaller litters and piglets birth weights are lighter than multiparous sows’ piglets. There is no research on the matter, if primiparous sows daughter’s longevity is as good as multiparous sows’ daughters. The aim of the current thesis is to compare primiparous sows’ and multiparous sows’ daughters culling reasons and longevity. This research was conducted based on data collected by the Estonian Livestock Performance Recording Ltd between the years 2012 – 2021. A total of 59754 sows were selected to the herds as replacement sows. Sows’ daughters were divided into 3 different groups based on number of farrowing: 1; 2. – 5. and ≥6. The results of the study showed that the ≥6th farrowing group daughters stayability was 67 days longer on average than primiparous sows’ daughters (p < 0,001) and 2 nd – 5 th farrowing daughters stayability was 32 days longer than primiparous sows’ daughters (p < 0,001). The main reasons for culling of primiparous daughters were unknown (29,1%) and reproductive disorders (21,5%) and the 2nd – 5 th farrowing daughters had same main culling reasons 23,7% and 23,2%, respectively. Reproductive disorders (23,7%) and injuries and lameness (20,6) were the main culling reasons for the ≥6th farrowing order daughters. Based on the results of this work it can be concluded that multiparous sows’ daughters stay longer in the herds than primiparous sows’ daughters. It is hard to say which culling reasons affect sows’ daughters, because of the high proportion of culling due unknown reason. It can be suspected that the unknown culling reason affects other culling reasons and therefore would not give right conclusion about the situation in Estonia.

Kirjeldus

Lõputöö Veterinaarmeditsiini õppekaval

Märksõnad

magistritööd, prakeerimine, vastupidavus karjas, emis, seakasvatus, nooremis

Viide

Kollektsioonid