Andmebaasi logo
 

Pulverisaatortoitesüsteem survesüütega mootoril

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Autorid

Varik, Leho

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli pulverisaatortoitesüsteemi seadistamine bioetanooli kasutamiseks survesüütega mootoris. Eesmärgi täitmisel oli töö tulemuseks pulverisaatortoiteseadmega varustatud survesüütega mootor, mis on juhitav elektroonilise juhtmooduliga. Antud diiselmootorit koos pulverisaatortoiteseadmega on võimalik kasutada erinevate biokütuste kui ka fossiilsete kütuste uurimiseks. Bakalaureusetöö tulemusena võib välja tuua järgmised järeldused ja kokkuvõtted: 1. Bioetanool on enim kasutatav alternatiivne mootorikütus, sest teda on võimalik kasutada nii survesüütega mootori kui ka sädesüütega mootori kütusena. Bioetanool omab mitmeid eeliseid võrreldes fossiilsete kütustega. 2. Pulverisaatortoitesüsteemi tööd on võimalik juhtida MegaSquirt II-ga survesüütega mootoril väheste modifikatsioonidega. 3. Pulverisaatortoiteseadme ühendamiseks survesüütega mootoril tuli katsemootorile lisada ühendusflants, mille kaudu liigub pulverisaatortoiteseadmes tekkinud küttesegu katsemootori sisselaskekollektorisse. Samuti tuli valmistada ja paigaldada MegaSquirt II juhtimise tarvis vajalikud andurid ning nende kinnitused. 4. Kõikidel pöörlemissagedustel tehtud katsete tulemused näitasid, et bioetanooli kulu suurenemine kütuse kogukulust tõi kaasa süsnikioksiidide osakaalu tõusu ja süsinikdioksiidi osakaalu languse. 5. Lämmastikoksiidide hulk langes kõikidel katsetel märkimisväärselt kasutades küttesegus bioetanooli. Seda põhjustas peamiselt põlemisrõhu langus silindris. Väntvõll pöörlemissagedusel 1600 min.1, kui bioetanooli osakaal oli 37,9% kogumahust, tõusis põlemisrõhk maksimaalselt 12,1% võrra, kuid NOx emissiooni langus oli 80%. 6. Bioetanooli kasutamine küttesegus tõi kõikidel katsetel kaasa süsivesikute mitmekordse tõusu võrreldes diislikütusega. 7. Kõige enam langes diislikütuse kulu, siis kui väntvõlli pöörlemissagedus oli 1320 min-1. Katsel, kus diislikütus moodustas vaid 19,7% kütuse kogukulust, langes diislikütuse kulu 44,8%. Samas diislikütuse kulu langus tõi kaasa mitmekordse kütuse kogukulu kasvu. 8. Autor soovitab järgnevates uurimistöödes uurida pulverisaatortoitesüsteemiga varustatud survesüütega mootori regulaatorkarakteristikuid ainult diislikütusega töötava mootoriga ning bioetanooli ja diislikütusega töötava mootoriga. Samuti soovitab paigaldada antud pulverisaatortoitesüsteemi töötavale sõiduautole või traktorile ning uurida selle mõju ekspluatatsioonile.
The aim of the current paper is explain how a pulverizing fuel supply system operates on a compression-ignition engine. Pulverizing fuel supply system is a additional fuel supply system developed in Estonian University of Life Sciences. The main objectives of the Bachelor is to install the supply system to a compression-ignition engine and to set different idle settings using bioethanol. Tests are taken in four different idle speeds and with different bioethanol percentages. Exhaust gases are measured and compared to different bioethanol percentages. CO, CO2, NOx and HC are measured. Combustion pressure and the decrease of diesel fuel consumption are also measured and compared. The result of the Bachelor is a diesel engine with a pulverizing supply system controlled by an electronic control module.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid