Koldja selaginelli (Selaginella selaginoides) kaitse tegevuskava
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Keskkonnaamet
Abstrakt
Kokkuvõte. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on selaginelliliste (Selaginellaceae)
sugukonda kuuluv katkestunud tsirkumpolaarse levikuga liik, keda väljaspool
boreaalset vööndit võib kohata parasvööndi kõrgmägedes. II kaitsekategooriasse
kuuluv koldjas selaginell kasvab Eestis oma areaali lõunapiiril ja liikide viimase, 2017.
aasta ohustatuse hindamise järgi kuulub ta väljasuremisohus liikide (EN – endangered)
hulka. 2024. aasta seisuga on koldjal selaginellil Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi
EELIS) andmetel 62 kasvukohta. Eesti taimede levikuatlase 2020. a andmetel kasvab
liik 26 ruudus.
Koldjas selaginell asustab Eesti põhja- ja keskosas paiknevaid liigirikkaid madalsoid.
Aktiivse kuivendamise tõttu on suurem osa madalsoid rikutud struktuuriga, kus
domineerivad hariliku sinihelmika mättad. Nii kasvab koldjas selaginell enamasti
sinihelmika mätastel, aga ka pruuni sepsika või harvemini raudtarna mätastel.
Kõige suuremaks ohuteguriks koldjale selaginellile on soode kuivendamine ja selle
tagajärjel kasvukohtade võsastumine ja roostumine. Kuna enamik liigi kasvukohti asub
kaitstavatel aladel, on uute maaparandusobjektide rajamine valdavas osas
kasvukohtades küll välistatud, kuid jätkuvaks ohuks on vanade kuivenduskraavide
toimimine. Kuivendamine põhjustab kasvukohtade roostumist, võsastumist ja
metsastumist ning selle tagajärjel kaovad koldja selaginelli paljunemiseks ja
kasvamiseks vajalikud märjad kasvukohad.
Koldja selaginelli kaitsel on oluline peatada kasvukohtade kvaliteedi langus. Liigi
seisundi võib lugeda soodsaks, kui kasvukohtades on liigile sobilikud kasvutingimused
ning populatsioonide ja isendite arvukus tagab liigi püsimajäämise. Lühiajaliseks
kaitse-eesmärgiks on tagada liigi kasvukohtade pindala ja asurkonna säilimine
vähemalt praeguses seisus ehk kaitsekorraldusperioodi lõpuks peab kasvukohtade
kogupindala olema ligi 398 ha ja säilinud vähemalt kõik kaitstavatel aladel asuvad ja
väljaspool kaitstavaid alasid paiknevad arvukamad (üle 10 isendi) kasvukohad.
Pikemas perspektiivis tuleb vähendada liiki ohustavate suure osatähtsusega tegurite
mõju (kuivendamine ja võsastumine). Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on soodsate
kasvutingimuste tagamine kasvukohtade hooldustööde (võsa eemaldamine, niitmine,
veerežiimi taastamine) abil ning seeläbi liigi arvukuse säilimine või ka suurenemine.
Koldjale selaginellile soodsate tingimuste tagamise olulisimad meetmed on liigile
sobivate kasvukohtade kaitse ning vajadusel taastamine (võsa ja noorte puude
eemaldamine, pilliroo tõrjumine) ja hooldus (niitmine), et luua ning säilitada liigi
püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Liigi säilimiseks ja kasvukohtade kvaliteedi
tõstmiseks tuleb taastada rikutud liigirikaste madalsoode veerežiim koldja selaginelli
kasvukohtades. Oluliste tegevustena on kavas ka liigi kasvukohtade inventuur,
taastamis- ja hooldamistööde tulemuslikkuse seire ning riiklik seire.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus hinnatakse liigi kaitse tulemuslikkust lühiajaliste kaitse eesmärkide saavutamise alusel.
Tegevuskava viie aasta eelarve on 148 305 eurot, millest I ja II prioriteedi tegevusteks
on planeeritud 80 520 eurot.
Sissejuhatus. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on Eestis väheneva arvukuse ja piiratud levikuga taimeliik, kes võeti riikliku kaitse alla 2004. aastal ning kuulub sellest ajast II kaitsekategooriasse. Liigi peamiseks kasvukohaks olevate liigirikaste madalsoode seisund Eestis on halvenenud kuivendamise ja metsastumise tõttu, mis on viinud koldja selaginelli kasvukohtade pindala ja isendite arvukuse vähenemiseni. Liigi tegevuskava esitab ülevaate II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi koldja selaginelli levikust ja bioloogiast, ohuteguritest ja seisundist ning peamistest vajalikest kaitsetegevustest. Tegevuskavas antakse selle koostamisel kogutud teabele (eksperthinnangud, inventuurid, seirearuanded jm) tuginevad suunised, tagamaks koldja selaginelli soodne seisund. Tegemist on koldja selaginelli kaitsega tegelevatele asutustele suunatud korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja koldja selaginelli kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumispõhiste eelotsuste tegemine. Tegevuskava eelnõu aastateks 2025-2029 koostasid Keskkonnaameti tellimusel 2023. aastal Thea Kull ja Vivika Väli (Eesti Maaülikool). Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure ja ettepanekuid Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri spetsialistid. Tegevuskava juurde kuuluvad lisad, mis on selle lahutamatuks osaks. Tiitellehel koldjas selaginell. Foto autor: Thea Kull.
Sissejuhatus. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on Eestis väheneva arvukuse ja piiratud levikuga taimeliik, kes võeti riikliku kaitse alla 2004. aastal ning kuulub sellest ajast II kaitsekategooriasse. Liigi peamiseks kasvukohaks olevate liigirikaste madalsoode seisund Eestis on halvenenud kuivendamise ja metsastumise tõttu, mis on viinud koldja selaginelli kasvukohtade pindala ja isendite arvukuse vähenemiseni. Liigi tegevuskava esitab ülevaate II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi koldja selaginelli levikust ja bioloogiast, ohuteguritest ja seisundist ning peamistest vajalikest kaitsetegevustest. Tegevuskavas antakse selle koostamisel kogutud teabele (eksperthinnangud, inventuurid, seirearuanded jm) tuginevad suunised, tagamaks koldja selaginelli soodne seisund. Tegemist on koldja selaginelli kaitsega tegelevatele asutustele suunatud korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja koldja selaginelli kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumispõhiste eelotsuste tegemine. Tegevuskava eelnõu aastateks 2025-2029 koostasid Keskkonnaameti tellimusel 2023. aastal Thea Kull ja Vivika Väli (Eesti Maaülikool). Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure ja ettepanekuid Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri spetsialistid. Tegevuskava juurde kuuluvad lisad, mis on selle lahutamatuks osaks. Tiitellehel koldjas selaginell. Foto autor: Thea Kull.
Kirjeldus
Märksõnad
koldjas selaginell, levik (bioloogia), arvukus, seire, liigikaitse, tegevuskavad, Eesti