Kalakasvatus : perspektiivsed liigid
Laen...
Kuupäev
2015
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kalanduse Teabekeskus
Abstrakt
2013. aastal valminud Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks
2014–2020 sisuline osa keskendub muuhulgas sektori tegevuse analüüsile,
tulevikuvisioonidele ja eesmärkide väljatoomisele. Koostatud dokumendis
leitakse, et Eesti vesiviljeluse turgu, eeskätt vikerforelli müüki, mõjutab
olulisel määral konkurents Põhjamaade lõhe ja vikerforelli impordi näol.
Osa imporditavast kalast läheb suurema lisandväärtusega eksporti, osa jääb
Eesti turule. Samuti tõdetakse, et Eesti vesiviljeluse toodete eksport on olnud
suhteliselt tagasihoidlik. Peamiseks ekspordi artikliks on olnud angerjas,
mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka
tuurlasi ja jõevähki. Eesti tingimustes tuleks fookus seada eeskätt nende toodete
arendamisele ja juurutamisele, mis otseselt ei konkureeri Põhjamaadest,
peamiselt Norrast imporditava toorkalaga. Võimalusteks on näiteks mahetooted,
kõrgema lisandväärtusega kalatooted, teatud tingimustel üleminek
vikerforelli kasvatuselt teistele liikidele, uued liigid jne.
Ekspordi kasvu peamise võimalusena nähaksegi strateegias just Eesti viljelustingimustega
sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide nagu näiteks
angerjas, jõevähk, tuurlased, siig ja täiesti uute perspektiivsete liikide
viljelemist ning seda toetavat arendustööd. Strateegia töötubades osalenute
hinnangul ei ole ühte, teistest selgelt eristuva potentsiaaliga liiki.
Rahvusvahelise konkurentsivõime poolest hinnati enim jõevähki ja siiga,
turu atraktiivsuse poolest angerjat ja tuura. Kokkuvõttena tõdeti, et otsingud
perspektiivsete liikide osas on jätkumas. Võimalik, et nendeks kujunevad
hoopiski seni kasvatuses vähe levinud kalad nagu näiteks ahven ja koha.
Eelnenust tulenevalt tahavad raamatu „Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid“
autorid anda omapoolse panuse strateegias välja toodud probleemide lahendamisse.
Raamatu koostamisel on teinud koostööd TÜ Kalanduse teabekeskuse,
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ning EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased ja õppejõud. Käesolev raamat
on suunatud EMÜ vesiviljeluse ja kalanduse, rakendushüdrobioloogia
ja loomaarstiõppe üliõpilastele aga samuti TTÜ EestiMereakadeemia ja
Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppureile. Autorid loodavad samuti, et raamat
leiab sooja vastuvõtu alustavate või uutele väljakutsetele avatud, aga
ka kogenud kalakasvatajate seas. Autorid tänavad koostöö ja avatuse eest
Toomas Armulikku ja Silver Sirpi ning panuse eest kujundamisse Marje Aidi
ja asjakohaste kommentaaride eest Ene Saadret.
Autorite nimel Priit Päkk ja Tiit Paaver
Tartus 2015 aasta vastlakuul
Kirjeldus
Õpikud
Märksõnad
kalakasvatus, kalad (zool.), geneetika, tõuaretus, kalandus, õpikud