Emerging vector-borne parasitic diseases in dogs in the Nordic-Baltic countries
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
ABSTRACT. Parasitic canine vector-borne diseases (CVBD) have received a lot of attention in Europe in the recent years, but information about the situation in the Nordic-Baltic region, including Estonia, has been limited and scattered.
This thesis focused on four vector-borne parasitic infections in dogs in the Nordic-Baltic region (Denmark, Iceland, Norway, Sweden, Finland, Estonia, Latvia and Lithuania): canine babesiosis (Babesia canis infection), canine cardio-pulmonary dirofilariosis (Dirofilaria immitis infection), canine subcutaneous dirofilariosis (Dirofilaria repens infection) and canine angiostrongylosis (Angiostrongylus vasorum infection). In addition, thesis focuses from One Health aspect on the knowledge of medical doctors and veterinarians in the region on beforementioned diseases.
Mentioned parasites cause diseases that may cause life-threatening clinical conditiond in dogs and be challenging to diagnose and manage. In addition, some of the parasites have zoonotic potential (D. immitis and D. repens). Thus mapping the situation in the region is timely and necessary.
The causative agent of babesiosis in dogs is transmitted by ticks. The research found that local or imported disease cases have been reported in all Nordic and Baltic countries, except Iceland. Zoonotic cardiopulmonary dirofilariosis and subcutaneous dirofilariosis are transmitted by mosquitoes. During the research period, cardiopulmonary dirofilariasis was mainly seen as an imported disease in dogs in the Nordic and Baltic countries. Local subcutaneous dirofilariasis cases in dogs have been diagnosed in the Baltic countries since 2010. The causative agent of canine angiostrongylosis needs slugs and/or snails as a vector to transmit. Canine angiostrongylosis had not yet been diagnosed in Estonia during the research period, but local cases of infection have been reported in Finland.
The veterinarians in the region appeared to have good knowledge on canine babesiosis, on A. vasorum, and of the zoonotic potential of Dirofilaria spp. Veterinarians in Finland had better knowledge than human doctors regarding the zoonotic potential of Dirofilaria spp.
The results of the research provide valuable information for the evaluation and control of the spread of canine vector borne parasitic diseases in the Nordic and Baltic countries.
LÜHIKOKKUVÕTE. Kesk-Euroopas on siirutajatega edasikanduvad parasiitaarhaigused koertel hakanud viimastel aastakümnetel rohkem levima ning on seal seetõttu suurema tähelepanu all, kuid teave olukorra kohta Põhja- ja Baltimaades, sh Eestis on olnud ebapiisav ja hägus. Väitekirjas käsitleti siirutajatega leviva koerte nelja parasitaarhaiguse – babesioosi (tekitaja Babesia canis), kardio-pulmonaalse dirofilarioosi (tekitaja Dirofilaria immitis), nahaaluse dirofilarioosi (tekitaja Dirofilaria repens) ja angiostrongüloosi (tekitaja Angiostrongylus vasorum) – esinemist Põhja- ja Baltimaades (Taanis, Islandil, Norras, Rootsis, Soomes ning Eestis, Lätis, Leedus). Lisaks keskendus väitekiri ühtse tervise (One Health) aspektist piirkonna arstide ja loomaarstide teadlikkusele eelnimetatud haigustest. Eelmainitud haigused võivad loomal põhjustada eluohtliku kliinilise seisundi, mida võib olla keeruline diagnoosida ja ravida. Samuti on mõned haigustekitajad zoonootilised ehk võivad nakatada inimesi (tekitajad D. immitis ja D. repens). Seetõttu on mainitud haiguste leviku kaardistamine piirkonnas ajakohane ja vajalik. Koerte babesioosi haigustekitaja siirutajateks on puugid. Uurimustöös leiti, et kohalikke või sissetoodud haigusjuhtu¬meid on raporteeritud kõigis Põhja- ja Baltimaades v.a Islandil. Zoonootiliste kardio-pulmonaalse ja nahaaluse dirofilarioosi siirutajateks on sääsed. Uurimisperioodil esines kardio-pulmonaalset dirofilarioosi Põhja- ja Baltimaades koertel peamiselt sissetoodud haigusena. Kohalikku nahaaluse dirofilarioosi, juhtumeid koertel on Baltimaades diagnoositud alates 2010. aastast. Koerte angiostrongüloosi haigustekitaja vajab levimiseks siirutajatena nälkjaid ja/või tigusid. Eestis ei olnud uurimisperioodil koerte angiostrongüloosi veel diagnoositud, kuid Soomes on raporteeritud kohalikest nakatumisjuhtumitest. Loomaarstide teadlikkus nelja käsitletud parasitaarhaiguse suhtes oli erinev. Küsitlustes osalenud loomaarstide teadlikkus Dirofilaria spp. zoonootilisest potentsiaalist oli suurem kui arstidel. Uurimistöö tulemused annavad koerte siirutajatega levivate parasitaarhaiguste Põhja- ja Baltimaades levimise hindamise ja ohje korraldamiseks väärtuslikku informatsiooni.
LÜHIKOKKUVÕTE. Kesk-Euroopas on siirutajatega edasikanduvad parasiitaarhaigused koertel hakanud viimastel aastakümnetel rohkem levima ning on seal seetõttu suurema tähelepanu all, kuid teave olukorra kohta Põhja- ja Baltimaades, sh Eestis on olnud ebapiisav ja hägus. Väitekirjas käsitleti siirutajatega leviva koerte nelja parasitaarhaiguse – babesioosi (tekitaja Babesia canis), kardio-pulmonaalse dirofilarioosi (tekitaja Dirofilaria immitis), nahaaluse dirofilarioosi (tekitaja Dirofilaria repens) ja angiostrongüloosi (tekitaja Angiostrongylus vasorum) – esinemist Põhja- ja Baltimaades (Taanis, Islandil, Norras, Rootsis, Soomes ning Eestis, Lätis, Leedus). Lisaks keskendus väitekiri ühtse tervise (One Health) aspektist piirkonna arstide ja loomaarstide teadlikkusele eelnimetatud haigustest. Eelmainitud haigused võivad loomal põhjustada eluohtliku kliinilise seisundi, mida võib olla keeruline diagnoosida ja ravida. Samuti on mõned haigustekitajad zoonootilised ehk võivad nakatada inimesi (tekitajad D. immitis ja D. repens). Seetõttu on mainitud haiguste leviku kaardistamine piirkonnas ajakohane ja vajalik. Koerte babesioosi haigustekitaja siirutajateks on puugid. Uurimustöös leiti, et kohalikke või sissetoodud haigusjuhtu¬meid on raporteeritud kõigis Põhja- ja Baltimaades v.a Islandil. Zoonootiliste kardio-pulmonaalse ja nahaaluse dirofilarioosi siirutajateks on sääsed. Uurimisperioodil esines kardio-pulmonaalset dirofilarioosi Põhja- ja Baltimaades koertel peamiselt sissetoodud haigusena. Kohalikku nahaaluse dirofilarioosi, juhtumeid koertel on Baltimaades diagnoositud alates 2010. aastast. Koerte angiostrongüloosi haigustekitaja vajab levimiseks siirutajatena nälkjaid ja/või tigusid. Eestis ei olnud uurimisperioodil koerte angiostrongüloosi veel diagnoositud, kuid Soomes on raporteeritud kohalikest nakatumisjuhtumitest. Loomaarstide teadlikkus nelja käsitletud parasitaarhaiguse suhtes oli erinev. Küsitlustes osalenud loomaarstide teadlikkus Dirofilaria spp. zoonootilisest potentsiaalist oli suurem kui arstidel. Uurimistöö tulemused annavad koerte siirutajatega levivate parasitaarhaiguste Põhja- ja Baltimaades levimise hindamise ja ohje korraldamiseks väärtuslikku informatsiooni.
Kirjeldus
A thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Veterinary Science.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomaarstiteaduse erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomaarstiteaduse erialal.
Märksõnad
dissertations, canine, parasites, vector-borne, zoonoses, Nordic-Baltic region
Viide
Oborina, V. (2025). Emerging vector-borne parasitic diseases in dogs in the Nordic-Baltic countries [Estonian University of Life Sciences]. https://doi.org/10.15159/EMU.156