Andmebaasi logo
 

Elusate kuuskede laasimise mõju saematerjali kvaliteedile

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Bakalaureusetöö on koostatud uurimaks saematerjali kvaliteedimuutusi ja oksavaba materjali väljatulekut elusate kuuskede laasimise teel. Eelmisel sajandil on okaspuu laasimise mõjusid põhjalikumalt uurinud Teodor Krigul. Uurimustöö eesmärgiks on mõõta 1956. aastal laasitud kuue hariliku kuuse mudelpuu aastarõngaste laiust ning sellest tulenevalt leida vastused küsimustele:  Missugused on sügispuidu osakaalu muutused peale laasimist?  Kuidas mõjutab laasimine aastarõngaste laiust?  Kui suures mahus on võimalik antud mudelpuude põhjal saada oksavaba saematerjali? Andmed on kogutud laasimise katsealalt kuue juhuslikult valitud mudelpuu neljalt erinevalt kõrguselt saetud tüveketaste aastarõngaste mõõtmisega. Valimisse sattus 3 laasitud ja 3 laasimata kuuske, millelt igaühelt võeti aastarõngaste mõõtmiseks neljalt erinevalt kõrguselt saetud tüveketas. Esimene ketas oli saetud juurekaelalt ning järgnevad 1,3; 3,1 ning 6,2 meetri kauguselt ladva suunas. Võrdlustulemused sügispuidu osakaalus ei andnud nii laasimiseelsel kui ka laasimisjärgsel perioodil nii laasitud kui ka laasimata puude seas märkimisväärset erinevust. Keskmiseks sügispuidu osakaaluks laasitud ja laasimata kuuskedel alates 1962-st aastast saadi vastavalt 29,2% ja 30,4%. Lisaks selgus mõõtetulemuste põhjal, et keskmine aastarõnga laius laasitud kuuskedel oli 2,02mm ja laasimata puudel 1,62mm. Saekavade arvutusel selgus, et tänu laasimisele on antud mudelpuude põhjal võimalik saematerjali väljatulekust saada 56% oksavaba lauda.
The research is composed to investigate the sawn wood quality changes and the yield of pure sawn timber of pruning living spruces. Teodor Krigul has explored throughly pruning effects of conifers last century. The purpose of the research is to measure the width of the annual ring of the six model trees cutted in 1956 and consequently to find answers to the following questions:  What are the changes of the latewood proportions after pruning?  How does pruning affect the width of the annual ring?  How large quantity of sawn timber without branches is possible to get from model trees? The data is collected in the pruning test area measuring width of annual rings of the randomly picked six model tree trunk disks of four different heights. In the sample there were 3 pruned and 3 unpruned spruces. There were taken four stem discs in different heights to measure width of annual rings from every spruce. The first disc was sawn from the root collar and the followings from the 1,3; 3,1 and from the 6,2 meters along the trunk up to the treetop. The results of the comparision of the latewood percentage did not give considerable difference between the period before pruning and after pruning, also between pruned and unpruned trees. The average result of the latewood percentage of the pruned and unpruned spruces since 1962 was conformably 29,2% and 30,4%. By the results of measurements, it also turned out that the medium width of the annual ring of the pruned spruces was 2,02 mm and unpruned spruces was 1,62 mm. Calculating cutting patterns of the timber sawing came out that due to the pruning the possible yield of sawn timber without branches is 56%.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid