Keskkonnasäästlik energeetika Eestis ja Itaalias
Laen...
Kuupäev
2013
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
This paper introduces the work of electricity system and electricity production in European
Union country Italy compared with a lot smaller nation Estonia. Most important key in this
work is to evaluate the environmental impact caused by electricity production and how
they are managed in Estonia and in Italy. The purpose of this work is to find similarities
and differences between Estonian and Italian electricity system and by analyzing them find
out most important aspects that might be useful to develop Estonian sustainable electricity.
Those electricity systems differ from one another in terms of its operating range, grid size,
power line voltages and largely differs also market price of electricity. As in the rest of
Europe the electricity in Italy comes out of the wall socket at 220 volts alternating at a 50
cycles per second. Enel is the largest power company in Italy and the second listed utility
by installed capacity that operates in 40 countries worldwide and sells power and gas to
more than 61 million customers. Owner of the gird lines in Italy is Terna operating the
electricity transmission system. Italian gird system is connected to its neighbour countries
France, Austria, Slovenia, Greece and Switzerland. Compared to Estonia, Italy is largely
dependent on its neighbouring countries, because it is not able to provide its own energy
needs. Estonia, however, covers its own energy needs, which means fewer expenses for the
operation of electricity.
The energy industry is considered as area witch has one of the greatest environmental
impacts and as the electrification is consistently increasing, the need for better
environmental solutions and technologies are greatly needed. The environmental problems
are caused by both construction of electrical plant as well as the production of electricity.
Estonian Energy and Enel Group are both strongly committed to the development of
renewable energy sources and to the development of new environmental friendly
technologies. In Italy one of the most important areas to protect is the coastline and in
Estonia the forest to ensure the ecological balance and biodiversity conservation.
As both countries are part of European Union they are also a part of all the environmental
protection programs such as Kyoto Protocol that aims to reduce greenhouse gas emissions
by 20% for the year 2020 compares to 1990 specifying the requirements for each country
separately with are completed by both focused countries in this work. Kyoto Protocol also
requires the use of renewable energy in electricity generation. Due to the climate and
location the renewable energy used in power generation is different in Italy than in Estonia,
which is primarily due to the availability of resources.
In addition to the Kyoto Protocol there are also other ways to protect the environment in
both Estonia and Italy such as incentives that are added to electricity price. At the moment
in Estonia there is only energy tax but in Italy there is more that is the reason why the
electricity price is 3 times higher than in Estonia. Those taxes on the other had are not
logical or reasonable to use in Estonia but there might be useful of a mix of those that will
not increase the electricity price in a large way. Although the energy tax used in Estonia
increases the price in a considerable extent but support for renewable energy is needed for
several reasons. Most of all it is necessary for protection of the environment, but belonging
to the European Union it has also the legal reasons (the Kyoto Protocol). In terms of
climate the use of renewable energy prevents the climate change in some level and in
future it has an objective in theory to lower the cost of electricity
Itaalia elektrisüsteem on sarnase ülesehitusega nagu Eestis, kuid ainsaks tehnikapõhiseks erinevuseks võib tuua liinipingete erinevuse, mis kõrge- ning madalpinge puhul Itaalias on suurem. See on seletatav elektrivõrgustiku ulatuse erinevusest, mis Itaalias on kordades suurem kui Eestis. Võrreldes Eestiga on Itaalia suurel määral sõltuv oma naaberriikidest, kuna ei ole suuteline ise oma energiavajadusi tagama. Eesti aga katab oma energiavajaduse ise, mis tähendab vähem transporti, vähem kulutusi. Energeetikat peetakse üheks suurimaks keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnaks ning üha suurenev globaalne elektrifitseerimine tekitab vajaduse keskkonnakaitse pidevaks edasiarenduseks ning uute tehnoloogiate rakendamise. Keskkonnaprobleeme tekitab nii elektrisüsteemi ehitus kui elektritoomine. Nii Eesti Energia kui ka Enel Grupp on üheselt häälestatud keskkonnakaitse tugevdamisele läbi mitmete valdkondade. Itaalias on üheks oluliseks kaitseobjektiks rannapiirkonnad ning Eestis pööratakse tähelepanu metsa kaitsmisele, tagades nii ökoloogilise tasakaalu kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise. Olulisel kohal säästva arengu propageerimisel on ka energiaettevõttes keskkonnapoliitika arendamine. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärgiks ühendada keskkonnasäästlikkus majanduskasvu ja heaoluga, millest tingituna on viimaste aastate jooksul loodud mitmeid strateegiaid säästva tarbimise ja tootmise ning majandusliku energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks. Kõigil liikmesriikidel on kohustus strateegiaid jälgida, millest tulenevalt nii Eesti kui Itaalias keskkonnastandardid järjest karmistuvad, et üha rohkem arendada keskkonnasäästlikkust. Kuna nii Itaalia kui Eesti kuuluvad Euroopa Liitu, peavad mõlemad riigid järgima Euroopa Liidu põhimõtteid ja seadusi. Ühtse Euroopa Liiduna on püstitaud ka ühtne eesmärk keskkonnakaitse vallas, sätestades erinevaid printsiipe ja direktiive. Üheks olulisimaks programmiks on rahvusvaheline leping Kyoto protokoll , mille üheks eesmärgiks on aastaks 2020 võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra, mis hetke seisukohalt nii Eestis kui Itaalias on nõuetekohaselt täidetud. Oluline on energeetika negatiivset keskkonnamõju vähendada igas sellega seotud etapis, võttes kasutusele ning täiustades olemasolevaid tehnoloogiaid, et kaitsta ning säilitada ümbritsevat loodust. Kliimast ning asukohast tingituna ei ole Eestil aga võimalik 1 66 kaasata nii mitmeidki Itaalias kasutatavaid taastuvenergiapõhiseid jaamu elektritootmise protsessi, kuid üha arenevas ühiskonnas tekib järjest uusi võimalusi nagu näiteks olmejäätmete kasutamine soojuselektrijaamades. Kyoto Protokoll nõuab ka taastuvenergia kasutamist kogu elektrienergia tootmisel ning Itaalias on taastuvenergia võimalused suuremad kui Eestis. Näiteks on üheks oluliseks osaks päikeseenergeetika kasutamine. Kuigi antud energialiigi kasutamine Itaalias on igati aktuaalne ja otstarbeks, ohustab aga pidev ja kontrollimatu päikesepaneelisüsteemide paigaldamine looduslikku maastikku ning okupeerib üha enam ja enam põllumajanduslikku maad, mis on tingitud selle paigaldamise suurest toetusest majanduslike stiimulite poolt. Lisaks Kyoto protokollile kasutakse nii Eestis kui Itaalias keskkonna kaitseks ka mitmeid teisi stiimuleid. Eestis on tänaseks jõustunud üks keskkonnakaitse ergutav maks, kuid Itaalias on neid mitmeid. Ülejäänuid Itaalias kasutatavaid stiimuleid aga Eestis otstarbekas kasutada ei ole, kuna see ei ole praktikas kuigi loogiline ega mõistlik. Taastuvenergia tasu lisandumine mõjutab elektri hinda arvestatava tõusuga, kuid taastuvenergia toetamist on vaja mitmel põhjusel. Eelkõige on see vajalik keskkonnakaitse seisukohalt, kuid kuuludes Euroopa Liitu on antud tasu kehtestamisel ka juriidilised põhjused (Kyoto protokoll). Kliima seisukohalt hoiab taastuvenergia kasutusulevõtt ära ka mingil määra kliimamuutusi ning kaugemas tulevikus on selle eesmärgiks teoreetiliselt ka elektrihinna langus.
Itaalia elektrisüsteem on sarnase ülesehitusega nagu Eestis, kuid ainsaks tehnikapõhiseks erinevuseks võib tuua liinipingete erinevuse, mis kõrge- ning madalpinge puhul Itaalias on suurem. See on seletatav elektrivõrgustiku ulatuse erinevusest, mis Itaalias on kordades suurem kui Eestis. Võrreldes Eestiga on Itaalia suurel määral sõltuv oma naaberriikidest, kuna ei ole suuteline ise oma energiavajadusi tagama. Eesti aga katab oma energiavajaduse ise, mis tähendab vähem transporti, vähem kulutusi. Energeetikat peetakse üheks suurimaks keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnaks ning üha suurenev globaalne elektrifitseerimine tekitab vajaduse keskkonnakaitse pidevaks edasiarenduseks ning uute tehnoloogiate rakendamise. Keskkonnaprobleeme tekitab nii elektrisüsteemi ehitus kui elektritoomine. Nii Eesti Energia kui ka Enel Grupp on üheselt häälestatud keskkonnakaitse tugevdamisele läbi mitmete valdkondade. Itaalias on üheks oluliseks kaitseobjektiks rannapiirkonnad ning Eestis pööratakse tähelepanu metsa kaitsmisele, tagades nii ökoloogilise tasakaalu kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise. Olulisel kohal säästva arengu propageerimisel on ka energiaettevõttes keskkonnapoliitika arendamine. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärgiks ühendada keskkonnasäästlikkus majanduskasvu ja heaoluga, millest tingituna on viimaste aastate jooksul loodud mitmeid strateegiaid säästva tarbimise ja tootmise ning majandusliku energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks. Kõigil liikmesriikidel on kohustus strateegiaid jälgida, millest tulenevalt nii Eesti kui Itaalias keskkonnastandardid järjest karmistuvad, et üha rohkem arendada keskkonnasäästlikkust. Kuna nii Itaalia kui Eesti kuuluvad Euroopa Liitu, peavad mõlemad riigid järgima Euroopa Liidu põhimõtteid ja seadusi. Ühtse Euroopa Liiduna on püstitaud ka ühtne eesmärk keskkonnakaitse vallas, sätestades erinevaid printsiipe ja direktiive. Üheks olulisimaks programmiks on rahvusvaheline leping Kyoto protokoll , mille üheks eesmärgiks on aastaks 2020 võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra, mis hetke seisukohalt nii Eestis kui Itaalias on nõuetekohaselt täidetud. Oluline on energeetika negatiivset keskkonnamõju vähendada igas sellega seotud etapis, võttes kasutusele ning täiustades olemasolevaid tehnoloogiaid, et kaitsta ning säilitada ümbritsevat loodust. Kliimast ning asukohast tingituna ei ole Eestil aga võimalik 1 66 kaasata nii mitmeidki Itaalias kasutatavaid taastuvenergiapõhiseid jaamu elektritootmise protsessi, kuid üha arenevas ühiskonnas tekib järjest uusi võimalusi nagu näiteks olmejäätmete kasutamine soojuselektrijaamades. Kyoto Protokoll nõuab ka taastuvenergia kasutamist kogu elektrienergia tootmisel ning Itaalias on taastuvenergia võimalused suuremad kui Eestis. Näiteks on üheks oluliseks osaks päikeseenergeetika kasutamine. Kuigi antud energialiigi kasutamine Itaalias on igati aktuaalne ja otstarbeks, ohustab aga pidev ja kontrollimatu päikesepaneelisüsteemide paigaldamine looduslikku maastikku ning okupeerib üha enam ja enam põllumajanduslikku maad, mis on tingitud selle paigaldamise suurest toetusest majanduslike stiimulite poolt. Lisaks Kyoto protokollile kasutakse nii Eestis kui Itaalias keskkonna kaitseks ka mitmeid teisi stiimuleid. Eestis on tänaseks jõustunud üks keskkonnakaitse ergutav maks, kuid Itaalias on neid mitmeid. Ülejäänuid Itaalias kasutatavaid stiimuleid aga Eestis otstarbekas kasutada ei ole, kuna see ei ole praktikas kuigi loogiline ega mõistlik. Taastuvenergia tasu lisandumine mõjutab elektri hinda arvestatava tõusuga, kuid taastuvenergia toetamist on vaja mitmel põhjusel. Eelkõige on see vajalik keskkonnakaitse seisukohalt, kuid kuuludes Euroopa Liitu on antud tasu kehtestamisel ka juriidilised põhjused (Kyoto protokoll). Kliima seisukohalt hoiab taastuvenergia kasutusulevõtt ära ka mingil määra kliimamuutusi ning kaugemas tulevikus on selle eesmärgiks teoreetiliselt ka elektrihinna langus.
Kirjeldus
Märksõnad
magistritööd