Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader meetme hindamisküsimuste analüüs ja teadlikkus Leader meetmest kohalikul tasandil : uuringu aruanne
Laen...
Kuupäev
2010
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Leader on Euroopa Liidu algatatud programm maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks. Leaderi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, et olla konkurentsivõimeline, kasutada maksimaalselt ära kohalikke ressurssening lahendada tekkivaid probleeme, mis tulenevad näiteks vananevast elanikkonnast, teenuste osutamise viletsast tasemest või töökohtade puudumisest. Sel viisil aitab Leader tõsta põllumajandustootjate ja laiemalt kogu maarahvastiku elukvaliteeti. Leader meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. EL kontekstis alustati Leaderiga kui meetodiga 1991. aastal, et kaasata kohalikke koostööpartnereid nende piirkonna tulevase arengu juhtimisse. Eesti alustas Leader meetme põhimõtete rakendamist veidi enam kui neli aastat tagasi Riikliku arengukava 2004-2006 (RAK) meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine –Leader kaudu 2006. a sügisel. Selle meetme raames taotles 24 kohalikku tegevusgruppi (KTG) toetust oma piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, misomakorda on aluseks rahaliste vahendite taotlemiseks Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) programmist oma piirkondliku arengukava rakendamiseks. Kakstegevusgruppi koostasid oma piirkondliku arengustrateegia MAK programmi raames ning nende strateegiad valmisid 2009. aasta lõpuks. Kokku on Eestis 26 tegutsevat KTGd. Antud uuring koosneb kahest erinevast osast, millel on erinevad eesmärgid. Uuringu esimese osa eesmärgiks on teada saada, milline on tegevusgruppidega kaetud piirkondade ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate (eelkõige mittetulundusühingud) ja kohalike elanike informeeritus Leader meetmest. Võrgustiku- ja teavitustöö on Leader meetme olulised komponendid ja seega on vajadus teada saada, milline on tegevusgruppidega kaetud piirkondade erinevate sektoriteja kohalike elanike informeerituse tase Leader meetmest. Analoogne uuring (sh esimene Leader konteksti analüüsiv uuring Eestis) toimus 2006. aastal Leader põhimõtete rakendamise eel ning leiti, et mõistlik on jälgida uuringus käsitletud näitajate muutusi ajas. 2006. aastal valminud uuringus oli lisaks ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate ja kohalike elanike sihtgrupile üheks grupiks ka kohaliku omavalitsuste esindajad, kuid käesoleva uuringus jäeti see grupp sihtrühmast välja, kuna 99,8% Eesti maapiirkonnast1on niigi kaetud KTGga ning seega peaksid nad eelduste kohaselt teadlikud olema ka Leader meetmest. Edaspidi nimetatakse seda eesmärki täitvat uuringut informeerituse uuringuks. Informeerituse uuringu käigus analüüsiti järgmisi punkte: 1.Milline on kohalike ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate ja kohalike elanike teadlikkus Leader meetme võimalustest ja põhimõtetest? 2.Millistest allikatest on Leader meetme võimalustest ja põhimõtetest kuuldud? Uuringu valimisse kuulus viie maakonna, igast maakonnast ühe valla äriregistris registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud ning kohalikud elanikud. Valimisse oli kaasatud järgmised vallad: Ida-Virumaa Alajõe vald, Järvamaa Albu vald, Läänemaa Hanila vald, Pärnumaa Are vald ja Võrumaa Antsla vald. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis veebiküsitlusena. Kolm erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult EV Põllumajandusministeeriumiga (PM) MAK I, III ja IV telje püsihindaja (püsihindaja) vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile. Küsitlus toimus 2010. aasta juunist juulini. Küsitluse korraldas püsihindaja. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta ning lisaks võrreldud erinevate sihtgruppide lõikes (ettevõtjad, mittetulundusühingud ja kohalikud elanikud). Peale selle on võrdlusandmetena kasutatud 2006. aastal valminud PM hanke alusel teostatud uuringu Kohaliku initsiatiivi arendamine –Leader-tüüpi meede tulemusi. Uuring hõlmas juhuvalimi alusel 30 valda üle Eesti (igast maakonnast valiti üks kuni neli valda). Jälgimise hõlbustamiseks on alapeatükid varustatud võrdlevate andmetega tabelkujul, andmete võrdlusmomendid tekstison tähistatud tumeda kirjaga ning vahejäreldused on välja toodud iga alapeatüki lõpus. Uuringu teise osa eesmärgiks on leida vastusedEuroopa Komisjoni (EK) poolt püstitatud Leader meetme hindamisküsimustele, millega omakorda saab hinnata meetme tulemuslikkust ja mõju maapiirkondades. EK on püstitanud Leader meetme hindamiseks 11 erinevat hindamisküsimust (lisa 1), mis on seotud KTG strateegiate koostamise ja rakendamisega ning tegevusgruppide haldustegevusega. Edaspidi nimetatakse seda eesmärki täitvat uuringut hindamisküsimuste uuringuks. Hindamisküsimuste uuringu valim ja küsitluse metoodika koosneb kahest osast. Uuringu esimeseosa valimisse kuulus viie maakonna, igast maakonnast ühe KTG juht (tegevjuht vms), juhatuse liikmed (esindatud olid kolme sektori esindajad) ja projektitaotlejad. Valimisse kaasati järgmised kohalikud tegevusgrupid: Ida-Virumaalt MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Järvamaalt MTÜ Järva Arengu Partnerid, Läänemaalt MTÜ Kodukant Läänemaa, Pärnumaalt MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Võrumaalt MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis grupiintervjuuna. Küsimustikud valmistas ette kooskõlastatult PMga püsihindaja, arvestades seejuures MAK vahehindaja (Ernst & Young Baltic AS) ettepanekute ja arvamustega. Küsitlus toimus 2010. aasta juunist juulini. Küsitlemise korraldas ja andmed sisestas püsihindaja. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta. Hindamisküsimuste uuringu teise osa valimise kuulusid kõik Eestis tegutsevatLeader meetme raames toetust saanud 26 KTGd. Hindamisküsimustele vastuste leidmisel kasutati 28. jaanuaril 2010. a Jänedal koostöös Maamajanduse Infokeskusega toimunud Leader meetme hindamisküsimuste näitajate arutelu tulemusel valminud EK hindamisküsimuste ja näitajate tabelit (lisa 1). Uuringu metoodikaks oli primaar-ja sekundaarandmete analüüs, mis keskendus 2009. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt heakskiidetud ja välja makstud (sh osaliselt välja makstud) projektidele. Sekundaarandmete analüüsi andmeallikateks olid nii tegevusgruppide kodulehed, PRIA kui ka äriregister. Andmete kogumine KTGlt toimus standardiseeritud küsitluse vormis. Küsimustikud valmistas ette kooskõlastatult PMga püsihindaja. Küsitlus toimus 2010. aasta maist juulini. Küsitlemise ja andmesisestuse teostas püsihindaja koostöös Maamajanduse Infokeskusega. Nende hindamisküsimuste näitajad, mille allikaks oli märgitud PRIA ja äriregister, täitis püsihindaja, tuginedes oma andmekogu ja tegevusgruppide kodulehtedel olevatele andmetele. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta.Uuringu aruanne koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimene osa on sissejuhatus Leader meetme eesmärkidesseja põhimõtetesse. Teine osa puudutab informeerituse uuringu valimit ja küsitluse metoodikat, küsitluse põhitulemusi ja järeldusi. Kolmas osa puudutab hindamisküsimuste uuringu valimit,küsitluse ja analüüsimetoodikat, KTGde küsitlustulemuste ja püsihindaja poolt kogutud sekundaarandmete põhitulemusi Leader meetme alameetmete ja hindamisküsimuste kaupa ning järeldusi. Seega on antud uuringus esitatud olemasolevate andmete analüüs ja selle põhjal on tehtud püsihindajapoolsed järeldused. Aruande juurde kuulub ka kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ning lisad. Lisas asuvad EK hindamisküsimused ja näitajate tabel,küsitluste ankeedidning grupiintervjuude kokkuvõte. Kuna uuringus käsitletud valdkondi oli suhteliselt palju, siis on aruandes esitatud üksnes üldisemad ja olulisemad tulemused. Küsitlusandmeid töödeldi programmiga SPSS for Windows 18,0. Aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
LEADER (programm), maaelu, konkurentsivõime, informeeritus, küsitlusuuringud, uuringute aruanded, Eesti