Andmebaasi logo
 

Membraantehnoloogiate kasutamine laktoosi- ja mineraalainesisalduse vähendamiseks hapust vadakust

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2016

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Hapu vadak on piimatööstuses tekkiv väärtuslik kõrvalsaadus, mille potentsiaali toidu koostisosana ei ole toidutööstus veel täielikult tunnustanud ning seetõttu läheb see suures osas jäätmena kõrvaldamisele. Vadaku väärindamisega seotud probleeme on võimalik lahendada erinevate töötlusviisidega. Antud töö eesmärkideks oli teostada hapu vadakuga membraanfiltreerimise katsed, saamaks teada kuivõrd on kasutatav antud töös valitud metoodika laktoosi- ja mineraalainesisalduse vähendamiseks ning teostada esmane tootearendus vähendatud laktoosi ja mineraalainetega vadakujoogi väljatöötamiseks. Laktoosi ja mineraalainete vähendamiseks kasutati ultra-, nano- ja diafiltratsiooni, peale igat filtreerimisetappi teostati kuivaine-, laktoosi-, mineraalaine- ja valgusisalduse analüüsid ning uuriti koostisosade muutust. Tootearenduse käigus valmistati kolm hapul vadakul põhinevat jooki ning tarbija eelistuste väljaselgitamiseks teostati sensoorne hindamine. Tulemustest selgus, et ultra- ja nanofiltratsioonil eemaldati vadakust 42% laktoosi, lisades neile kahele filtreerimisele veel ka diafiltratsiooni, eemaldati lisaks 20% laktoosi ning vadaku tegelik laktoosisisaldus langes 5,61%-lt 2,15%-ni. Võrreldes antud tööd analoogilise tööga kirjandusest, oli käesolevas töös laktoosi eemaldamise protsent väiksem, mis võis olla põhjustatud kasutatud tehnoloogiliste parameetrite erinevusest. Mineraalainesisaldus langes ultra- ja nanofiltreerimisel 0,79%-lt 0,39%-ni ning täiendavalt diafiltratsiooni teostamisel 0,23%-ni. Seega annab täiendav diafiltratsioon nii laktoosi- kui mineraalainesisalduse vähendamisel positiivse tulemuse. Organoleptilise hindamise käigus selgus, et väga väike mineraalainesisalduse erinevus mõjutab nii vadaku kui sellest valmistatud joogi soolast maitset, kusjuures kõige soolasemaks vadakujoogiks peeti naturaalset vadakujooki, kus soolasus oli pigem ebameeldiv. Parimaks joogiks tunnistati vähendatud mineraalainesisaldusega laktoosivaba vadakujook (E), kusjuures laktoosi lõhustamine vadakus ei avaldanud mõju toote lõhnale, välimusele ega konsistentsile, kuid mõjutas toote maitset, muutes selle magusamaks. Järgnevates töödes on oluline uurida korduvalt teostatava diafiltratsiooni mõju laktoosi ja mineraalainete vähendamisele ning laktoosi hüdrolüüsimisel tekkivate lihtsuhkrute koguseid. Lisaks on oluline teostada vadakujookidega kestvuskatsed ja uurida erinevate maitselisandite sobivust filtreeritud hapu vadaku sensoorsetele omadustele (maitse, lõhn jne).
Acid whey is a valuable by-product from dairy industry of which the food industry has not fully recognised the potential as a food ingrediant yet. Therefore, a substantial amount of acid whey goes in waste disposal. The problems related to valorising of whey can be solved with different processing methods. The purpose of this work was to carry out membrane filtration experiments in order to find out the effectiveness of this method for reducing lactose and mineral contents. Besides that to carry out product development of whey drink with reduced lactose and mineral contents. For reducing lactose and mineral contents ultra-, nano- and diafiltrations were used and after every filtration process dry matter, lactose, mineral and protein contents were measured. In the development of whey drink, three drinks based on acid whey were made and sensory evaluation was performed to find out the consumers preferences. In conclusion the results of the experiment showed that after ultra-and nanofiltration lactose content decreased 42% in acid whey. Adding next steps like diafiltration to ultraand nanofiltration, the extra 20% of lactose was removed and lactose content in whey decreased from 5,61% to 2,15%. Compared to analogous work from the literature, the decrease of lactose was smaller in the present work, which might be caused due to the different technological parameters used for filtration. With ulta- and nanofiltration the mineral content decreased from 0,79% to 0,39% and after diafiltration to 0,23%. Therefore, the diafiltration gives positive results for decreasing both lactose and mineral contents. In the sensory evaluation it turned out that a very little change in whey mineral content affects its intensity of salty taste. The saltiest whey drink was natural whey drink in which the salty taste was rather unpleasant. The best drink was a lactose free drink with decreased mineral content (E), in which lactose hydrolyse didn`t affect odour, appearance or consistent of the drink, but only the taste of it. The further studies should be carried out to investigate the effect of repeatedly performed diafiltration for reducing lactose and mineral contents and to analyse the amounts of monosaccharides formed in lactose hydrolysis. In addition, it is important to investigate whey drink shelf life and the effects of different flavorings for filtered acid whey sensory properties (taste, smell, etc).

Kirjeldus

Märksõnad

vadak, laktoos, hüdrolüüs, mineraalained, demineraliseerimine, membraantehnoloogia, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid