Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid
| dc.contributor.author | Kaldre, Katrin (koostaja) | |
| dc.contributor.author | Hurt, Margo (koostaja) | |
| dc.contributor.author | Paaver, Tiit (koostaja) | |
| dc.contributor.department | Eesti Maaülikool | est |
| dc.date.accessioned | 2020-11-19T12:17:33Z | |
| dc.date.available | 2020-11-19T12:17:33Z | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description.abstract | Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. Nimele vaatamata esineb jõevähk nii jõgedes kui järvedes. Eestis on ta praegu ainus vähiliik. | est |
| dc.description.abstract | Liigi kirjeldus ja tunnused. Värvus enamasti punakaspruun, kuid võib olla ka beež, must või sinine. Sõrad on suured ja tugevad, eriti isastel. Tavaliselt on sõrad kehaga sama värvi ja pealt karedad. Altpoolt on need siledad ja pu na sed kuni mustjaspruunid (mitte kunagi valged, beežid, roosad ega heleoranžid). Sõrgade lõikeservad ei ole sirged, vaid seal on kaks väljaulatuvat oga. Seljakilp on sile, kuid erinevalt signaalvähist on pea ja rindmiku liitumisko hal kummalgi küljel terav naast. Tänu vähkide võimele heita ära mõni oma kehaosa enda elu päästmise eesmärgil, võime me kohata taastuvate sõrgadega jõevähke, kelle tagasi kasvav sõrg jääb aga eelmisest kitsamaks, õhemaks ja kergemaks, mis üldkujult meenutab hoopis kitsasõralise vähi sõrga. | est |
| dc.description.abstract | Jõevähi tähtsus. Jõevähk on oluline lüli veekogu aineringes. Ta hoiab veekogusid kinni kasvamast ning on toiduks paljudele veeorganismidele. Suure lihasaagise ja õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on tema turuhind ka kõrgem. | est |
| dc.description.abstract | Võõrliikide kahjulikkus ja ohud. Jõevähi väike viljakus (90–260 marjatera emasvähi kohta), aeglane kasv meie jahedas kliimas, tundlikkus keskkonnaseisundi ja haiguste suhtes teevad ta kergesti haavatavaks. Võõrad vähiliigid võivad saada jõevähile hukatuslikuks, kuna nad on viljakamad, agressiivsemad ning vastupidavamad nii haiguste kui raskete keskkonnatingimuste suhtes. Ameerika vähid on immuunsed vähikatku suhtes ning kannavad seda haigust edasi. Agressiivsemad Ameerika vähi isased paarituvad emase jõevähiga, kuid sellest ei sünni järglasi ning nii väheneb jõevähi arvukus. Eesti veekogudesse võivad võõrliigid sattuda nii tahtliku kui tahtmatu inimtegevuse läbi. Tundes erinevaid vähiliike, saame seda takistada. | est |
| dc.description.abstract | Seadused. Looduskaitseseaduse alusel on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keelatud Eestisse sisse tuua signaalvähi, kitsasõralise vähi ja ogapõskse vähi elusaid isendeid. | est |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/6230 | |
| dc.publisher | Eesti Loodusfoto | est |
| dc.subject | jõevähk | est |
| dc.subject | võõrliigid | est |
| dc.subject | vähid (zool.) | est |
| dc.subject | teabematerjalid | est |
| dc.title | Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid | est |
| dc.type | Other Literature Type | eng |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Vahid.pdf
- Suurus:
- 416.05 KB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst