Andmebaasi logo
 

Puistu, taimestiku ja mullastiku omavahelised seosed palumetsades metsa kasvukäigu püsiproovitükkide andmetel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Aastatel 2012. – 2013. teostati Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide puistu, alustaimestiku ja mulla uuringud ning antud uurimustöö põhineb nende osalistel tulemustel. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida palumetsade puistu, taimestiku ja mullastiku omavahelisi seoseid 162 püsiproovitüki andmete alusel, vaadelda palumetsa kasvukohatüüpide varieeruvust keskkonnategurite suhtes ning võrrelda kasvukohatüüpide parameetreid Lõhmuse tüpoloogiaga. Andmetöötluseks kasutati MS Exceli keskkonnas regressioon- ja dispersioonanalüüsi. Alustaimestiku liigirikkuse ja katvuse, indikaatorliikide, ordinatsiooni ning paiknemist erinevate keskkonnatunnuste analüüsimiseks kasutati programmi PC-ORD 6 analüüsipakette. Pohla ja mustika kasvukohatüüpidel ning nende alltüüpidel esines nii kokkulangevaid kui ka erinevaid väärtusi Lõhmuse tüpoloogiast. Puistu, taimestiku ja mullastiku omavaheliste seosete uurimisel selgus, et puistu kasvuomadustele mõjusid soodsalt kõrgem kõdu pH tase, kõrgemad kõdu orgaanilise süsiniku, üldsüsiniku ja mulla fosfori sisaldused. Taimestiku liigirikkusele ja katvusele avaldasid positiivset mõju kõrgem kõdu ja mulla pH ning kõrgem kõdu orgaanilise süsiniku sisaldus. Seevastu sammaltaimede mitmekesisusele ja katvusele mõjusid nimetatud faktorid ja kõrgem fosfori sisaldus negatiivselt. Tulemuse põhjal saab täiendada palumetsade tüübirühma kuuluvate kasvukoha- ja alltüüpide andmestikku mullaparameetrite suhtes. Tulemusi saab kasutada Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku taustandmetena, kontrollimaks kasvukohatüübi õigsust, samuti kasvukohatüüpide triivide hüpoteesi uurimiseks, mille püstitas emeriitprofessor Artur Nilson.
During the period of 2012 – 2013 soil and ground vegetation surveys were carried out on the Estonian Network of Forest Research Plots, current research is based on these partly results. The data was processed in MS Excel using dispersion and regression analysis. In order to analyze the richness and abundance of species, indicator species and ordination regarding environmental factors PC-ORD 6 analysis package software was used. The aim of the bachelor´s thesis is to study the relationships between forest stand, ground vegetation and soil on 162 mesotrophic forest growth permanent sample plots, to observe mesotrophic forest sites variability in relation to environmental factors and to compare forest site parameters to Lõhmus´ typology. Rhodococcum and Myrtillus site types and their subtypes occurred similar and different values compared to Lõhmus´ typology. The research of relationships between forest stand, ground vegetation and soil showed that higher litter layer pH rate, organic carbon and carbon content in litter layer and phosphorus content in soil had a positive effect to forest stand growth. Higher litter layer and soil pH and higher organic carbon content in the litter layer had a positive effect to diversity and coverage of flora species. However, previously named factors and higher phosphorus content had a negative effect to the diversity and coverage of moss species. On the basis of the results there is possible to improve mesotrophic forest sites data in relation to ground parameters. The results can be used as a background information in Estonian Network of Forest Research Plots to verify forest site type correctness, also to study the hypothesis of the drift of forest site types, which has been proposed by emeritus professor Artur Nilson.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid