Andmebaasi logo
 

Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2018

Kättesaadavus

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustavad taastuvenergia tootmise osakaalu kasvu. Hüdroenergia on üks taastuvatest energiaallikatest, mille täit potentsiaali pole erinevatel hinnangutel Eestis hetkel veel kasutusele võetud. Töö põhieesmärgiks on hinnata üleüldist hüdroenergeetilist potentsiaali Eestis, kasutades ArcGIS tarkvara. Lisaks Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamisele otsiti ka perspektiivikaid hüdroelektrijaamade asukohti. Leitud kohti võrreldi kasutusel olevate hüdroelektrijaamadega, et hinnata metoodika täpsust ja sobivust Eesti tingimustes. Hüdroenergeetilise potentsiaali määramisel kasutati kõiki Eesti jõgesid pikkusega üle 25 km. Antud kriteeriumile vastavad jõed jagati omakorda 500 meetrilisteks lõikudeks, kuhu genereeriti virtuaalsed hüdroelektrijaamad (VHEJ). Igale VHEJ-le arvutati jaama võimsus. Selleks kasutati 10 meetrilise resolutsiooniga kõrguskaarti ja Eesti jõgede äravoolumooduli kaarti. Antud töös pole arvestatud keskkonnaalaseid piiranguid (rahvuspargid, looduskaitsealad jne.). Lõputöös kasutati hüdroenergeetilise potensiaali arvutamiseks kokku 117 jõe andmeid. Töö käigus leiti erinevatel jõgedel hulgaliselt soodsaid kohti hüdroenergia tootmiseks, kus tänapäeval hüdroenergia tootmist veel ei toimu. Eesti hüdroenergeetiliseks potentsiaaliks hinnati umbes 70 MW. Seega on Eestis hetkel kasutusel ligikaudu 13% kogu Eesti hüdroenergeetilisest potentsiaalist.
The European Union (EU) and Estonia as part of the EU, seeks to increase the share of energy production from renewable sources. Hydropower is one of the renewable energy sources, which full potential in Estonia, according to different opinions, is not yet used. The main objective of this work is to assess the overall hydro-energy potential in Estonia using ArcGIS software. In addition to hydroenergetic potential calculations, prospective hydroelectric power stations were also sought. Potential hydroelectric locations were then compared to existing hydroelectric plants to assess the accuracy and suitability of the methodology in Estonian conditions. In determining the hydropower potential, all Estonian rivers with length more than 25 km, were used. Rivers that met the criterion were then divided into 500 metric sections, to where then were generatedvirtual hydroelectric power stations. For each virtual power plant, the capacity of the station was calculated. This was made using drainage module and digital elevation map with 10-meter resolution. This work does not include environmental constraints like national parks and natural reserve parks. A total of 117 river’s data was used to calculate the hydropower potential. During the project, there were found a lot of favorable places for hydropower production in different rivers. Estonia's hydroelectric potential was estimated for 70 MW. Currently, about 13% of the total hydro-energy potential is used in Estonia.

Kirjeldus

Ehitusinseneriõppe lõputöö Vesiehitus ja veekaitse õppekaval

Märksõnad

magistritööd, taastuvad energiaallikad, hüdroelektrijaamad, Eesti

Viide

Kollektsioonid