Prioritization of ecosystem services on the example of Järvselja nature reserve using analytic hierarchy process
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
09.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Forests in Estonia, covering approximately 51.5% of the country, play a pivotal role in ecological sustainability, cultural heritage, and economic vitality. Despite this significance, valuation of ecosystem services (ES) within protected areas, specifically the Järvselja Nature Reserve, has not been extensively updated since 2013. Two key research questions of are: What are experts' value judgments regarding different forest ecosystem services? How do the current findings align from those of previous studies? This study addresses the prioritization of ecosystem services in Järvselja Nature Reserve using the Analytic Hierarchy Process (AHP), a multi-criteria decision-making tool that quantifies expert judgments on the relative importance of different ES. Ten master's students from the Estonian University of Life Sciences evaluated four main categories of ecosystem services (provisioning, regulating, cultural, and supporting) across both the Järvselja Nature Reserve and Estonian commercial forests. Statistical analyses, including paired t-tests and ANOVA followed by Tukey’s Honest Significant Difference (HSD) test, revealed significant differences in how ecosystem services are valued across these two forest categories. In the nature reserve, regulating and supporting services were prioritized significantly higher than provisioning and cultural services, reflecting conservation and biodiversity priorities. Conversely, provisioning services were most highly valued in commercial forests, aligning with economic and timber production interests. While this research demonstrates the feasibility and effectiveness of using AHP in ecosystem service valuation, limitations such as types of sample and methodological consistency highlight areas for future research. Integrating subjective prioritizations from AHP with monetary valuations and expanding stakeholder participation would enhance the applicability and reliability of ecosystem service assessments, ultimately informing more robust and sustainable forest management and policy decisions in Estonia.
Eesti metsad, mis katavad ligikaudu 51,5% riigi territooriumist, mängivad olulist rolli ökoloogilise jätkusuutlikkuse, kultuuripärandi ja majandusliku elujõulisuse tagamisel. Vaatamata metsade tähtsusele ei ole ökosüsteemiteenuste hindamist kaitsealadel, näiteks Järvselja Looduskaitsealal, pärast 2013. aastat oluliselt ajakohastatud. Uuringu kaks peamist uurimisküsimust on järgmised: Millised on ekspertide väärtushinnangud erinevate metsa ökosüsteemi teenuste kohta?Kuidas on praegused tulemused kooskõlas varasemate uuringute tulemustega?Käesolev uuring käsitleb ökosüsteemiteenuste prioriseerimist Järvselja Looduskaitsealal, kasutades analüütilise hierarhia protsessi (AHP) ehk mitme kriteeriumiga otsustusmeetodit, mis kvantifitseerib ekspertide hinnanguid erinevate ökosüsteemiteenuste suhtelise tähtsuse kohta. Kümme Eesti Maaülikooli magistranti hindasid nii Järvselja looduskaitseala kui ka Eesti majandusmetsasid, lähtudes neljast peamisest ökosüsteemiteenuste kategooriast (varustavad, reguleerivad, kultuurilised ja toetavad teenused). Statistilised analüüsid, sealhulgas kahe valimi t-testid ja dispersioonanalüüs koos Tukey HSD testiga, näitasid olulisi erinevusi selles, milliseid ökosüsteemiteenuseid kahe metsakategooria puhul väärtustatakse. Looduskaitsealal asetati kõrgemale kohale reguleerivad ja toetavad teenused, mis peegeldavad looduskaitse ja elurikkuse prioriteete. Seevastu majandusmetsade puhul väärtustati kõige rohkem varustavaid teenuseid, mis on omakorda kooskõlas majandus- ja puidutootmise huvidega. Kuigi uuring näitab AHP kasutamise teostatavust ja tõhusust ökosüsteemiteenuste hindamisel, on uuring piiratud valimi tüübi ja metoodilise järjepidevuse tõttu, mis osutavad edasiste uuringute vajadusele. Subjektiivsete prioriseerimiste integreerimine rahaliste hinnangutega ning sidusrühmade laiendatud kaasamine suurendaks ökosüsteemiteenuste hindamise rakendatavust ja usaldusväärsust, aidates kaasa tugevamate ja jätkusuutlikumate metsade majandamise ja poliitikakujundamise otsuste tegemisele Eestis.
Eesti metsad, mis katavad ligikaudu 51,5% riigi territooriumist, mängivad olulist rolli ökoloogilise jätkusuutlikkuse, kultuuripärandi ja majandusliku elujõulisuse tagamisel. Vaatamata metsade tähtsusele ei ole ökosüsteemiteenuste hindamist kaitsealadel, näiteks Järvselja Looduskaitsealal, pärast 2013. aastat oluliselt ajakohastatud. Uuringu kaks peamist uurimisküsimust on järgmised: Millised on ekspertide väärtushinnangud erinevate metsa ökosüsteemi teenuste kohta?Kuidas on praegused tulemused kooskõlas varasemate uuringute tulemustega?Käesolev uuring käsitleb ökosüsteemiteenuste prioriseerimist Järvselja Looduskaitsealal, kasutades analüütilise hierarhia protsessi (AHP) ehk mitme kriteeriumiga otsustusmeetodit, mis kvantifitseerib ekspertide hinnanguid erinevate ökosüsteemiteenuste suhtelise tähtsuse kohta. Kümme Eesti Maaülikooli magistranti hindasid nii Järvselja looduskaitseala kui ka Eesti majandusmetsasid, lähtudes neljast peamisest ökosüsteemiteenuste kategooriast (varustavad, reguleerivad, kultuurilised ja toetavad teenused). Statistilised analüüsid, sealhulgas kahe valimi t-testid ja dispersioonanalüüs koos Tukey HSD testiga, näitasid olulisi erinevusi selles, milliseid ökosüsteemiteenuseid kahe metsakategooria puhul väärtustatakse. Looduskaitsealal asetati kõrgemale kohale reguleerivad ja toetavad teenused, mis peegeldavad looduskaitse ja elurikkuse prioriteete. Seevastu majandusmetsade puhul väärtustati kõige rohkem varustavaid teenuseid, mis on omakorda kooskõlas majandus- ja puidutootmise huvidega. Kuigi uuring näitab AHP kasutamise teostatavust ja tõhusust ökosüsteemiteenuste hindamisel, on uuring piiratud valimi tüübi ja metoodilise järjepidevuse tõttu, mis osutavad edasiste uuringute vajadusele. Subjektiivsete prioriseerimiste integreerimine rahaliste hinnangutega ning sidusrühmade laiendatud kaasamine suurendaks ökosüsteemiteenuste hindamise rakendatavust ja usaldusväärsust, aidates kaasa tugevamate ja jätkusuutlikumate metsade majandamise ja poliitikakujundamise otsuste tegemisele Eestis.
Kirjeldus
Master's Thesis
Planning and analysis in multifunctional forestry
Märksõnad
magistritööd, ecosystem services, AHP, evaluation, decision-making