Andmebaasi logo
 

Eesti mahepiimalehmade jõudlusnäitajate analüüs aastatel 2017-2019

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

05.09.2020

Autorid

Kangur, Kadi

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Eestis on mahetootmine viimasel ajal kiiresti arenenud ja mahemaa osakaal kogu põllumajanduslikust maast moodustab juba üle 21%. Sarnast kasvu ei ole aga toimunud mahepiima tootmisel ja viimasel viiel aastal on mahelehmade arv Eestis püsima jäänud. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida mahelehmade tootmisnäitajaid aastatel 2017-2019. Töö alaeesmärgid olid: 1) Analüüsida mahelehmade järgnevaid jõudlusnäitajaid: toodangunäitajad, piima somaatiliste rakkude arv ja -karbamiidi sisaldus ning eluea toodangu näitajad 2) Selgitada välja mahelehmade karjast väljamineku peamised põhjused. Mahepiimatootjate üldandmed saadi Põllumajandusametist. Analüüsiti vaid jõudluskontrollis osalevate tootjate karju, mille tulemusena jäi valimisse 18 tootjat. Andmete analüüsimiseks kasutati programmi MS Excel. Keskmine 305 päeva piimatoodang Eesti mahekarjades aastatel 2017-2019 oli 5828 kg. Aastate lõikes oli 305 päeva keskmine piimatoodang mahekarjades teinud alates 2018. aastast ligikaudu 320 kg suuruse tõusu 5982 kg-ni 2019. aastal. Eesti mahefarmidest kogutud kontroll-lüpside analüüsimise tulemusena saadi 2017-2019 aastal keskmiseks ööpäevaseks piimatoodanguks 18,8 kg. Keskmine piima rasvasisaldus mahekarjades antud perioodil oli 4,40% ja valgusisaldus 3,41%. Analüüsist selgus, et keskmine somaatiliste rakkude arv piima milliliitri kohta oli mahekarjades 506 tuhat. Aastatel 2017-2019 mahekarjadest kogutud keskmine karbamiidi kogus piimas oli 222mg/l . Uuritud mahelehmade peamise karjast väljamineku põhjusena toodi välja sigimisprobleemid. Keskmine mahepiimalehmade eluea piimatoodang oli aastatel 2017.- 2019. 20 367 kg
In Estonia, organic production has recently developed rapidly and the share of organic land in the total agricultural area is already more than 21%. However, no similar growth has taken place in the production of organic milk and the number of organic cows has remained stable in Estonia during the last five years. The aim of this bachelor thesis was to analyze the production indicators of organic cows between 2017-2019. The main research topics were: 1) Analyze the following production traits of organic cows: indicators of milk production, somatic cell count (SCC), urea content and life time production indicators 2) Identify the main reasons for culling organic cows The general data about organic producers was obtained from the Agricultural Board Office. Only producers participating in the animal performance recording were analyzed, resulting in 18 producers remaining in the selection. MS Excel was used to analyze the data. The average 305 days milk yield in Estonian organic herds between 2017-2019 was 5828 kg. Over the years, the 305 days average milk yield in organic herds has increased approximately 320 kg from year 2018 to 5982 kg in 2019. As a result of the control milking, 18,8 kg of average daily milk production was obtained from Estonian organic farms in years 2017-2019. The average fat content in milk during the given period was 4,40% and the protein content in milk was 3,41%. The analysis revealed that the average somatic cell count per milliliter of organic milk was 506 000 . The average amount of urea content in milk collected from organic herds was 222mg/l . Fertility problems were identified as the main reason for culling of organic cows. The average life time milk production of organic dairy cows in years 2017-2019 was 20 367 kg.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Loomakasvatuse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, lehmad, piim, mahetootmine, mahepiim, jõudlusnäitajad

Viide

Kollektsioonid