Andmebaasi logo
 

Kaugseire Eestis 2016 : artiklikogumik

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2016

Kättesaadav alates

Autorid

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Observatoorium

Abstrakt

Kaugseire mõiste, inglise keeles remote sensing, võttis teadaolevalt 1958. aastal esimesena kasutusele Evelyn Pruitt, geograaf USA Laevastiku-uuringute Büroost (US Office of Naval Research).* Eesti keelde tõi kaugseire termini taimkatte biofüüsikalise uurimise koolkonna rajaja Eestis Juhan Ross. Eestikeelseid kaug- seirealaseid kogumikke on praeguseks välja antud kolm: „Kaugseire Eestis“ (2008), „Kaugseire Eestis 2014“ ning nüüdne „Kaugseire Eestis 2016“. Käesolevasse kogumikku on kaastööd kirjutanud need kaugseire kui teaduse ja mõõtmiste korralduse ning tulemuste interpreteerimisega tegelejad, kes kahes eelmises kogu-mikus avaldatule lisaks on leidnud eestikeelsele lugejale uudseid ja huvipakkuvaid kaugseiremõõtmiste ja tulemuste üldistamise viise. Kogumikus „Kaugseire Eestis 2016“ on kaastöid Eestis kaugseirega tegelevatest asutustest: Tartu Observatooriumist, Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Maa-ametist ja Keskkonnaagentuurist. Selleaastase kogumiku kaheteistkümnest artiklist on enamik autoreilt, kes on kirjutanud ka kahte eelmisesse kogumikku. Kogumiku avaartikliks on ülevaade Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA käivitatud Euroopa keskkonna ja turvalisuse seire programmist Copernicus (Reinart ja Vain). Järgnevad kaks artiklit käsitlevad kaugseiremõõtmiste maapealsete tugimõõtmiste korraldamist: kaugseiremõõtmiste usaldusväärsuse tagamist maa-pealse vikaarkalibreerimisena (Vabson jt) ning atmosfäärialuste spektraalmõõtmiste kvaliteeti toetavat Tartumaal Järvseljal paiknevat peegeldusetaloni ja selle omadu-si (Kuusk, Kuusk ja Lang). Kogumikus on kaks artiklit radarkaugseirest: tehisava- radari mõõtmistest hoonestusalade kaardistamisel (Koppel jt) ning rohumaade niitmise tuvastamisest (Voormansik, Tamm ja Zalite). Mehitamata õhusõidukite kasutamist kaugseires käsitleb artikkel UAV piltidelt hinnatud ortofoto ja reljeefimudeli täpsuse hindamisest (Sepp, Oja ja Kohv). Eesti Maa-ameti lidarmõõtmiste tule- muste kasutamisest on kogumikus kaks kirjutist: ringproovitükkide ja lidarmõõt-miste tulemuste interpreteerimisest puistute biomassi ja süsiniku hulga hindamisel (Lang, Arumäe ja Nikopensius) ning ülevaade Maa-ameti lidarmõõtmiste rakendata- vusest varase maakasutuse jälgede kaardistamiseks (Meriste jt). Spektri soojus- piirkonna kaugseireandmete interpreteerimisest on kogumikus üks artikkel – kuumalainete ja soojussaarte efektist Eesti linnalistes asulates (Sagris ja Sepp). Maapealse ilmaradari kaugseiremõõtmiste tulemuste interpreteerimist kirjeldab artikkel konvektiivsete tormide välkude parameetrite detekteerimisest ilmaradari andmete põhjal (Voormansik jt). Veekaugseire käsitlusi, mida 2014. a kogumikus oli kaheksa, esindab praeguses üks kaastöö – tsüanobakterite biomassi hinda- misest Peipsi järvel (Põldma, Kangro ja Kangro). Eesti keskkonnaseire programmis aastaid seireobjektideks olnud suurjärvede, mereranna ja mõnede väikejärvede suur- taimestiku seire metoodilise lahenduse rakendamist valikule Euroopa järvedest on kirjeldatud kogumiku viimases artiklis (Peterson ja Liira). Tähelepanuväärselt on eelmises kahes kogumikus valdavaks olnud spektri optilise piirkonna satelliitkaugseiret selgitavatele töödele praeguses kogumikus lisandunud suurema valiku spektripiirkondade ja mitmekesisemate kaugseire-vahenditega saadud tulemusi käsitlevad kirjutised.Kogumik „Kaugseire Eestis 2016“ on mõeldud täiendama seniseid kahte kaug-seirekogumikku. Kõik kolm koos annavad ülevaate, mida tähelepanuväärset on viimasel kümmekonnal aastal Eesti kaugseires tehtud. Kogumiku lugejatena on silmas peetud ülikoolide kaugseirekursuste üliõpilasi ning nende valdkondade asjasthuvitatuid, millel on kokkupuuteid kaugseirepiltide kasutamise ja piltidelt loetavate tulemuste interpreteerimisega. Usutavasti pakub kogumik lugemisväärset laiemalegi huvilisteringile. Urmas Peterson ja Tiia Lillema
*Estes, J. E., J.R. Jensen, and D.S. Simonett (1980). Impacts of remote sensing onUS Geography. Remote Sensing of Environment, 10: 43-80.

Kirjeldus

Täistekst

Märksõnad

kaugseire, Eesti

Viide

Kollektsioonid