Distribution of intervertebral disc extrusions in dogs: a retrospective case series study
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadavus
04.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Intervertebral disc disease (IVDD) is a prevalent neurological disorder in dogs, particularly
affecting chondrodystrophic breeds. The condition results from disc degeneration and
herniation, leading to painful spinal cord compression and neurological deficits. This
retrospective case series describes the clinical features, diagnosis, treatment, and outcomes
of 55 dogs diagnosed with intervertebral disc extrusion (IVDE) at Aisti Animal Hospital
between September and October 2024. The patient data was obtained from Aisti Animal Hospital’s
ProvetCloud and analysed with Microsoft Word. All dogs had magnetic resonance
imaging done for improved diagnostic accuracy. Most of the disc extrusions were located
between vertebrae T3 and S3. Dachshunds were the most commonly affected breed, making
up 42% of cases. The most frequent neurological signs were paraparesis and paraplegia and
the most common neuroanatomical localization was found to be between T12 and T13
vertebrae. Surgical treatment using minihemilaminectomy was performed in 62% out of the
study group patient cases, with generally good recovery. Conservative treatment included
restriction of movement, analgesia, and physiotherapy, and was chosen as a treatment with
32% of the patients. Three individual case studies illustrated the range of outcomes, including
one recurrence. The study findings are consistent with existing research on breed
predisposition, clinical presentation, and treatment outcomes in dogs with IVDE.
Lülivaheketta haigus (IVDD – intervertebral disc disease) on koerte seas levinud neuroloogiline häire, mis mõjutab eriti kondrüstroofseid tõuge. See seisund tuleneb lülivaheketta degeneratsioonist ja songist, mis põhjustab valulikku seljaaju kokkusurumist ja neuroloogilisi defitsiite. Käesolev retrospektiivne juhtumite analüüs kirjeldab 55 koera kliinilisi tunnuseid, diagnoosi, ravi ja tulemusi, kellel diagnoositi Aisti Loomakliinikus 2024. aasta septembrist oktoobrini lülidevaheketta väljasopistus (IVDE – intervertebral disc extrusion). Patsientide andmed saadi Aisti Loomakliiniku ProvetCloudist ja analüüsiti Microsoft Wordi abil. Kõigile koertele tehti diagnostilise täpsuse parandamiseks magnetresonantstomograafia. Enamik ketta väljasopistusi asus selgroolülide T3 ja S3 vahel. Taksikoerad olid kõige sagedamini haigestunud tõug, moodustades 42% juhtudest. Kõige sagedasemad neuroloogilised tunnused olid paraparees ja parapleegia ning kõige levinum neuroanatoomiline lokalisatsioon leiti olevat T12 ja T13 selgroolülide vahel. Kirurgiline ravi (minihemilaminektoomia) teostati 62%-l patsientidest ja üldiselt oli taastumine hea. Konservatiivne ravi hõlmas liikumise piiramist, valuvaigistust ja füsioteraapiat ning seda kasutai 32%-l patsientidest. Kolm individuaalset juhtumit illustreerisid erinevaid tulemusi, sealhulgas ühte kordumist. Uuringu tulemused on kooskõlas olemasolevate uuringutega IVDE-ga koerte tõulise eelsoodumuse, kliinilise pildi ja ravitulemuste kohta.
Lülivaheketta haigus (IVDD – intervertebral disc disease) on koerte seas levinud neuroloogiline häire, mis mõjutab eriti kondrüstroofseid tõuge. See seisund tuleneb lülivaheketta degeneratsioonist ja songist, mis põhjustab valulikku seljaaju kokkusurumist ja neuroloogilisi defitsiite. Käesolev retrospektiivne juhtumite analüüs kirjeldab 55 koera kliinilisi tunnuseid, diagnoosi, ravi ja tulemusi, kellel diagnoositi Aisti Loomakliinikus 2024. aasta septembrist oktoobrini lülidevaheketta väljasopistus (IVDE – intervertebral disc extrusion). Patsientide andmed saadi Aisti Loomakliiniku ProvetCloudist ja analüüsiti Microsoft Wordi abil. Kõigile koertele tehti diagnostilise täpsuse parandamiseks magnetresonantstomograafia. Enamik ketta väljasopistusi asus selgroolülide T3 ja S3 vahel. Taksikoerad olid kõige sagedamini haigestunud tõug, moodustades 42% juhtudest. Kõige sagedasemad neuroloogilised tunnused olid paraparees ja parapleegia ning kõige levinum neuroanatoomiline lokalisatsioon leiti olevat T12 ja T13 selgroolülide vahel. Kirurgiline ravi (minihemilaminektoomia) teostati 62%-l patsientidest ja üldiselt oli taastumine hea. Konservatiivne ravi hõlmas liikumise piiramist, valuvaigistust ja füsioteraapiat ning seda kasutai 32%-l patsientidest. Kolm individuaalset juhtumit illustreerisid erinevaid tulemusi, sealhulgas ühte kordumist. Uuringu tulemused on kooskõlas olemasolevate uuringutega IVDE-ga koerte tõulise eelsoodumuse, kliinilise pildi ja ravitulemuste kohta.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, intervertebral disc disease, intervertebral disc extrusion, dog