Andmebaasi logo
 

Kartuli kasvatamise tasuvus sõltuvalt viljelusviisist

dc.contributor.advisorEremeev, Vyacheslav
dc.contributor.authorDemenok, Jüri
dc.contributor.departmentTaimekasvatus ja rohumaaviljeluset
dc.date.accessioned2017-05-29T12:38:04Z
dc.date.available2017-05-29T12:38:04Z
dc.date.defensed2017-06-06
dc.date.issued2017
dc.descriptionMagistritöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalet
dc.description.abstractUurimustöö eesmärgiks oli uurida kartuli kaubanduslikku saaki mahe- ja tavaviljelussüsteemides ning selgitada, milline on majanduslikult kõige tasuvam viljelusviis. Katse korraldati Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi katsepõllul Eerikal 2014, 2015 ja 2016. aastal, et uurida kuidas külvikord mõjutab erinevaid põllukultuure. Kartul oli üks külvikorra kultuuridest, kus üksteisele järgnesid kartul, oder (Hordeum vulgare L.) punase ristiku allakülviga, punane ristik (Trifolium pratense L.), talinisu (Triticum aestivum L.) ja hernes (Pisum sativum L.). Katses kasvatati kartulisorti 'Maret'.Maheviljeluses kasutati kolme erinevat viljelussüsteemi: 1) Mahe 0- kontrollsüsteem ilma vahekultuurita ja sõnnikuta, 2) Mahe VK- kasvatati talviseid vahekultuure 3) Mahe VK+S- kasvatati talviseid vahekultuure ja kevadel lisati veisesõnnikut 20 t/ha. Tavaviljelussüsteemis oli neli erinevat süsteemi olenevalt lämmastiku kogustest: 1)N0P0K0 (N0), 2) N50P25K95 (N50), 3) N100P25K95 (N100) ja 4) N150P25K95 (N150). Uurimustöö käigus selgus, et suurima kaubandusliku saagi 2014-2016 aasta keskmisena andis tavaviljeluse süsteem N150, kus kasutati kõige suuremaid väetise koguseid. Antud süsteemi kaubanduslik saak oli 43,5 t/ha. Samuti osutus majandulikult kõige tasuvamaks 2014-2016 aasta põhjal tavaviljelussüsteem N150, kus teeniti kõige suuremat kasumit 6783 €/ha koos toetustega. Töös selgus, et tavaviljeluses on suuremad saagid ja kasumid. Kõik maheviljeluse süsteemid suudavad majandada kasumlikult mitmeid aastaid, kuid nende konkurentsivõimelisus võrrelduna tavaviljelusega on halb kuna saagikused on madalamad.et
dc.description.abstractThe aim of this Master's thesis was to study potato yields in organic and conventional farming systems and find out, which is economically most profitable. The study was held in 2014, 2015 and 2016 on the experimental field of the Institute of Agricultural and Environmental Sciences of the Estonian University of Life Sciences to find out how crop rotation affects different crops. Potato was one of the crops grown in the experiment in potato, barley undersown with red clover, red clover, winter wheat and pea were grown after each other. The potato variey used in this study is 'Maret'. The study involved three organic- and four conventional farming systems each in four duplication. Three different systems were used in the organic farming: 1) Mahe 0- without winter catch crop and manure, 2) Mahe VK- with winter catch crop and without manure and 3) Mahe VK+Swith winter catch crop and manure 20 t/ha added in spring. Conventional farming had four different systems depending on the nitrogen content: 1)N0P0K0 (N0), 2) N50P25K95 (N50), 3) N100P25K95 (N100) and 4) N150P25K95 (N150). The research revealed that the biggest commercial yield in the average of 2014-2016 was in conventional farming system N150, where biggest amounts of nitrogen were used. Commercial yield of this system was 43,5 t/ha. Also it had the biggest profit of 6783 €/ha, including subsidies. The research results demonstrated that in organic farming it is also possible to manage profitably many years but their competitiveness compared to conventional farming is lower because of smaller yields.en
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/3418
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödet
dc.subjectkartulet
dc.subjecttavaviljeluset
dc.subjectmaheviljeluset
dc.subjectmineraalväetisedet
dc.titleKartuli kasvatamise tasuvus sõltuvalt viljelusviisistest
dc.title.alternativePotato growing profitability depending on cultivation practiceseng
dc.typeMaster Thesis

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Jüri_Demenok_PS_mag_2017.pdf
Suurus:
908 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst

Kollektsioonid