Andmebaasi logo
 

Assessment of ecosystem memory in hemiboreal forests: structural legacies and size distribution in Järvselja old-growth forest

dc.contributor.advisorKangur, Ahto (advisor)
dc.contributor.advisorFrelich, Lee E. (advisor)
dc.contributor.authorNigul, Kristi
dc.contributor.departmentInstitute of Forestry and Rural Engineeringeng
dc.contributor.otherKlopčič, Matija (opponent)
dc.date.accessioned2026-01-07T10:50:41Z
dc.date.available2026-01-07T10:50:41Z
dc.date.defensed2026-01-20
dc.date.issued2026
dc.descriptionDoctoral Thesis in Forestry.eng
dc.descriptionDoktoritöö metsanduse erialal.est
dc.description.abstractABSTRACT. The study area is located in the Järvselja Training and Experimental Forest Centre, Estonia. Forest protection in the Järvselja old-growth forest was established in 1924, when the area was excluded from all management activities and left to develop naturally. The findings from Studies I–IV provide both quantitative and qualitative insights into the composition of the Järvselja old-growth forest and assess the influence of historical legacies on ecosystem memory. The study analysed data from more than 10,000 trees. Norway spruce and linden were the most prevalent tree species in the Järvselja old-growth forest. Over the past century, the number of dominant tree species has increased slightly. The standing volume and proportional contribution of birch, common aspen, and Scots pine have decreased, whereas those of linden and black alder have increased. The data suggest that deciduous species now occur more frequently in smaller diameter classes than in the past. In addition, gap dynamics were evident, reflecting the mortality and fall of large trees in the old-growth forest. To maintain, restore, and apply ecological knowledge in forest management practices, it is essential to further investigate ecosystem memory. This includes gaining a clearer understanding of species composition, the drivers of species shifts, and the processes by which ecosystems re-establish following disturbances, together with the legacies that persist. The findings indicate that further analyses and repeated future measurements are required to obtain a broader perspective and comparative data over longer time periods.eng
dc.description.abstractLÜHIKOKKUVÕTE. Doktoritöö keskendus ökosüsteemi mälu hindamisele hemiboreaalsetes metsades, kasutades Järvselja põlismetsa struktuursete pärandelementide ja puude suurusjaotuste analüüsi. Töö eesmärk oli hinnata ökosüsteemi mälu põlismetsas ning selgitada välja, kas hemiboreaalse metsaökosüsteemi mälu uurimisel on võimalik tuvastada erinevaid pärandelemente ja nendevahelisi seoseid. Selleks anti ülevaade looduslikest häiringutest ja struktuursetest pärandelementidest, analüüsiti puude kõrguse ja diameetri allomeetrilisi seoseid ning käsitleti üksikpuu kõrguse, tüve külgpindala, puidu mahu ja süsinikuvaru arvutamise meetodeid eri kategooriates (elusad puud, surnud seisvad puud, lamapuud ja tüükad). Lisaks analüüsiti puude diameetrijaotusi struktuuriliste pärandelementide tuvastamiseks. Ökosüsteemi mälu hinnati nii ruumilisel kui ka ajalisel skaalal, eristades mälu ulatust ja tugevust. Mälu ulatus kirjeldab varasemate häiringute mõju kestust ökosüsteemi protsessidele ning võib ulatuda päevadest kuni sajanditeni. Mälu tugevus iseloomustab ökosüsteemi võimet säilitada varasemate häiringute mõjul kujunenud arengusuunda ka uute häiringute korral. Doktoritöös kasutati 2013. aastal ulatuslike välitööde käigus kogutud andmeid, mis hõlmasid üle 10 000 elusa ja surnud puu. Arvukaimateks puuliikideks olid harilik kuusk ja pärn ning viimase saja aasta jooksul on domineerivate puuliikide arv mõnevõrra suurenenud. Kase, männi ja haava tagavara on kasvanud, samas kui pärna ja musta lepa tagavara on vähenenud. Lehtpuude osakaal on suurenenud väiksemates diameetriklassides ning selgelt avaldub häiludünaamika suuremate puude väljalangemise kaudu. Analüüside põhjal võib järeldada, et Järvselja põlismets areneb vana, erivanuselise ja struktuurselt mitmekesise puistu suunas, säilitades või mõnevõrra suurendades liigilist mitmekesisust. Kuigi domineerivate ja kaasdomineerivate puuliikide arvukuse suurenemine on ootuspärane põlismetsa pikaajalise inimmõjutuste puudumise tõttu, võivad muutuste taga peituda ka keerukamad ökoloogilised protsessid. Seetõttu on vajalik jätkata andmete kogumist ja teostada korduvaid inventuure, kuna pikem aegrida võimaldab täpsemalt kirjeldada metsade arengut ja ökosüsteemi mälu kujunemist.est
dc.description.sponsorshipPublication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences.eng
dc.identifier.isbn978-9916-91-053-5 (trükis)
dc.identifier.isbn978-9916-91-054-2 (pdf)
dc.identifier.issn2382-7076
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/10201
dc.publisherEstonian University of Life Scienceseng
dc.relation.ispartofseriesDoctoral Theses of the Estonian University of Life Scienceseng
dc.relation.ispartofseriesEesti Maaülikooli doktoritöödest
dc.rights© Kristi Nigul, 2026
dc.rightsinfo:eu-repo/semantics/openAccesseng
dc.rights.urihttps://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/Riigikogu/act/519062017005/consolideest
dc.subjectecosystem memoryeng
dc.subjectdisturbanceeng
dc.subjectlegacyeng
dc.subjectallometric modeleng
dc.subjectGreen University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims)eng
dc.subjectdissertationseng
dc.titleAssessment of ecosystem memory in hemiboreal forests: structural legacies and size distribution in Järvselja old-growth foresteng
dc.title.alternativeÖkosüsteemi mälu hindamine hemiboreaalsetes metsades: struktuursed pärandelemendid ja puude jaotused Järvselja põlismetsasest
dc.typeDoctoral Thesiseng
dc.type.qualificationnamePhD

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
2026 KNigul_PhDThesis_fin.pdf
Suurus:
8.95 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format

Kollektsioonid