Andmebaasi logo
 

Arukaseistandike kasvukäik

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2024

Kättesaadavus

05.09.2024

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Kliimamuutustest tulenevalt on suurenenud huvi metsaistandike rajamise vastu endistele põllumaadele, aidates kaasa süsiniku sidumisele ja biomajanduse arengule. Arukask (Betula pendula) on Eesti tingimustes selleks üks sobivamaid puuliike. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida arukase istandike kõrguse kasvukäiku ja süsinikuvarusid endistel põllumaadel. Autor koostas selleks kasvumudelid ja graafikud, võttes aluseks nii uued kui ka varasemad mõõtmisandmed. Uued andmed koguti autori poolt 11 proovitükil üle Eesti kui kaseistandikud olid 25 aastased. Kiirema kasvuga kultuurides osutus kõrguse ja vanuse seose kirjeldamiseks kõige sobivamaks Chapman-Richardsi ning aeglasema kasvuga kultuurides Gompertzi mudel. Arukaseistandikud ületasid 25 aastaselt kasvus samal kasvukohatüübil olevaid metsamaa kaasikuid. Jäneskapsa (Oxalis) kasvukohas ületas kaseistandike kõrguskasv 1,6 kordselt metsamaa kaasikuid. Jänesekapsa-mustika (Oxalis-Myrtillus) ja sinilille (Hepatica) kasvukohatüübis oli kõrguskasvu erinevus 1,7 kordne, võrreldes metsamaa kaasikutega. Mõnevõrra vähem erines Hiiumaal kastikuloo (Calmagrostis-alvar) kasvukohatüübis kasvav kultuur, kus kõrguskasvu vahe oli 1,2 kordne. Süsinikuvarude poolest näitasid kõige suuremaid varusid samuti jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüüpides kasvavad kultuurid, mis ületasid metsamaa kaasikute varusid ligikaudu kahekordselt. Keskmine süsinikuvaru kultuuri kohta oli 235 CO2 ekv., t ha-1. Bakalaureusetöö põhjal võib väita, et kaseistandikud omavad suurt potentsiaali täiendava puidutoorme tootmisel ja kliimamuutuste leevendamisel. Tulevikus tuleb jätkata antud katsealade uurimist kogu raieringi jooksul.
Due to climate change, there has been an increased interest in establishing forest plantations on former agricultural lands, contributing to carbon sequestration and the development of a bioeconomy. Silver birch (Betula pendula) is one of the most suitable species for this purpose in our Estonian conditions. The aim of this study is to investigate the height growth and carbon stocks of silver birch plantations on former agricultural lands. The author will develop growth models and graphs based on new and previous measurement data. New data were collected by the author from 11 sample plots across Estonia. In faster-growing stands, the Chapman-Richards model proved to be the most suitable for describing the height-age relationship, while in slower-growing stands, the Gompertz model was the most appropriate. At 25 years of age, the growth of silver birch plantations exceeded that of birch stands on the same site type on forest land. In the Oxalis site type, the growth of the birch plantations was 1.6 times higher than that of the forest land birch stands. In the Oxalis-Myrtillus and Hepatica site types, the height growth was 1.7 times greater compared to the forest land birch stands. An exception was the plantation growing in the Calmagrostis-alvar site type on Hiiumaa, where the difference in height growth was 1.2 times. In terms of carbon stocks, the plantations growing in the Oxalis, Oxalis-Myrtillus, and Hepatica site types showed the highest stocks, exceeding those of the forest land birch stands by two-fold. The average carbon stock per plantation was 235 CO2 equivalent, t ha-1. Based on the Bachelor's thesis, it can be stated that birch plantations have great potential for producing additional wood resources and mitigating climate change. In the future, it is necessary to continue researching these experimental areas throughout the entire rotation period.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, arukask, puude kõrguskasv, põllumaade metsastamine, süsinik, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), energiavarustus, alternatiivenergia

Viide

Kollektsioonid