The effect of land use and agricultural management systems on earthworm communities and soil quality
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
ABSTRACT. The loss of soil biodiversity is considered one of the greatest threats to soil functioning in Europe. Due to their significant role in the soil, their abundance is considered one of the most suitable indicators of soil quality. To prevent the loss of soil quality and the decline of biological diversity, several sustainable agricultural practices have been proposed. However, it is still unclear whether these practices help maintain soil quality and earthworm communities in Estonia.
The aim of this doctoral thesis was to investigate how land use and agricultural practices affect earthworm communities and soil quality in Estonia under field conditions. To assess soil quality, eight farm fields were selected, differing in tillage and land use, including grassland, no-tillage, minimum and conventional tillage fields. To determine how land use and agricultural practices affect earthworm communities, data on earthworm species abundance from research projects conducted in Estonia were compiled.
The results showed that soil quality was better in fields with minimum tillage. The latter had lower penetration resistance, and higher porosity, water holding capacity, and water permeability compared to no-tillage and conventional tillage fields. The no-tillage system created the most favourable habitat conditions for earthworms compared to minimum and conventional tillage systems. Although the fields under organic farming had a higher Shannon diversity index, no significant effect of farming system on earthworm abundance was found. Natural and semi-natural grasslands had higher earthworm abundance and diversity compared to arable land. Overall, the natural variation in soils can have a greater impact on earthworm species diversity than the agricultural management used in the field. Therefore, the effect of the environmentally friendly practices can be modest, although these practices can still improve other parameters of soil quality.
LĂœHIKOKKUVĂ•TE. On leitud, et mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on Ă¼ks suurimaid ohte mulla talitlemisele Euroopas. Vihmaussid on mullaelustiku rĂ¼hm, kes moodustavad suurima loomse biomassi mullas. Oma olulise rolli tõttu mullas peetakse nende arvukust Ă¼heks sobivaimaks mulla kvaliteedi indikaatoriks. Selleks, et pidurdada ja takistada mulla kvaliteedi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on välja pakutud mitmeid keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Samas ei ole veel selge, kas ja mil moel need praktikad aitavad mulla kvaliteeti ja vihmaussikooslusi säilitada Eesti tingimustes. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas maakasutus ja põllumajanduspraktikad mõjutavad vihmaussikooslusi ja mulla kvaliteeti. Mulla kvaliteedi hindamiseks valiti kaheksa ala, mis erinesid Ă¼ksteisest harimisviisi või maakasutuse poolest, milleks olid rohumaa, otsekĂ¼lv, minimeeritud ja kĂ¼nnipõhine mullaharimine. Doktoritöö käigus koondati Eestis varem läbiviidud teadusuuringute raames kogutud vihmaussiliikide arvukuse andmed, uuriti maaharimise ja viljelusviisi mõju vihmaussikooslustele ning haritavaid maid rohumaadega võrreldes hinnati maakasutuse mõju. Mulla kvaliteet oli minimeeritud harimise põldudel parem kui otsekĂ¼lvi ja kĂ¼nnipõhise harimisviisi korral, seda eelkõige madalama penetromeetrilise takistuse ja kõrgema Ă¼ldpoorsuse, veehoiuvõime ning veeläbilaskvuse tõttu. Vihmaussidele tagas soodsaimad elutingimused otsekĂ¼lv võrreldes minimeeritud ja kĂ¼nnipõhise harimisega. Maheviljeluse põldudel oli kĂ¼ll suurem vihmausside liigiline mitmekesisus, kuid viljelusviisil usutavat mõju vihmausside arvukusele ei leitud. Looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel oli vihmausside arvukus ja mitmekesisus suurem kui haritaval maal. Teatud juhtudel võib muldade looduslik varieerumine avaldada liigirikkusele suuremat mõju kui põllumajanduspraktikad, mistõttu võib nende mõju vihmausside liigirikkusele olla tagasihoidlik, kuigi need võivad siiski parandada mulla kvaliteeti.
LĂœHIKOKKUVĂ•TE. On leitud, et mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on Ă¼ks suurimaid ohte mulla talitlemisele Euroopas. Vihmaussid on mullaelustiku rĂ¼hm, kes moodustavad suurima loomse biomassi mullas. Oma olulise rolli tõttu mullas peetakse nende arvukust Ă¼heks sobivaimaks mulla kvaliteedi indikaatoriks. Selleks, et pidurdada ja takistada mulla kvaliteedi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on välja pakutud mitmeid keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Samas ei ole veel selge, kas ja mil moel need praktikad aitavad mulla kvaliteeti ja vihmaussikooslusi säilitada Eesti tingimustes. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas maakasutus ja põllumajanduspraktikad mõjutavad vihmaussikooslusi ja mulla kvaliteeti. Mulla kvaliteedi hindamiseks valiti kaheksa ala, mis erinesid Ă¼ksteisest harimisviisi või maakasutuse poolest, milleks olid rohumaa, otsekĂ¼lv, minimeeritud ja kĂ¼nnipõhine mullaharimine. Doktoritöö käigus koondati Eestis varem läbiviidud teadusuuringute raames kogutud vihmaussiliikide arvukuse andmed, uuriti maaharimise ja viljelusviisi mõju vihmaussikooslustele ning haritavaid maid rohumaadega võrreldes hinnati maakasutuse mõju. Mulla kvaliteet oli minimeeritud harimise põldudel parem kui otsekĂ¼lvi ja kĂ¼nnipõhise harimisviisi korral, seda eelkõige madalama penetromeetrilise takistuse ja kõrgema Ă¼ldpoorsuse, veehoiuvõime ning veeläbilaskvuse tõttu. Vihmaussidele tagas soodsaimad elutingimused otsekĂ¼lv võrreldes minimeeritud ja kĂ¼nnipõhise harimisega. Maheviljeluse põldudel oli kĂ¼ll suurem vihmausside liigiline mitmekesisus, kuid viljelusviisil usutavat mõju vihmausside arvukusele ei leitud. Looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel oli vihmausside arvukus ja mitmekesisus suurem kui haritaval maal. Teatud juhtudel võib muldade looduslik varieerumine avaldada liigirikkusele suuremat mõju kui põllumajanduspraktikad, mistõttu võib nende mõju vihmausside liigirikkusele olla tagasihoidlik, kuigi need võivad siiski parandada mulla kvaliteeti.
Kirjeldus
Doctoral Thesis in Agriculture.
Doktoritöö põllumajanduses.
Doktoritöö põllumajanduses.
Märksõnad
earthworms, soil quality, land use, soil tillage, dissertations
Viide
Sutri, M. (2025). The effect of land use and agricultural management systems on earthworm communities and soil quality [Estonian University of Life Sciences]. https://doi.org/10.15159/EMU.159