Foraging behaviour and physiology of bees: impact of insecticides
Laen...
Failid
Kuupäev
2007
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Viimasel ajal on nii Euroopa kui ka Ameerika põllumajandusmaastikes
täheldatud drastilist tolmeldajate arvukuse langust. Selle eest peetakse
vastutavaks ülemaailmset üha enam intensiivistuvat põllumajanduspraktikat.
Kõige olulisemateks tolmeldajate arvukust mõjutavateks aspektidest
sellest arvatakse olevat üleüldine bioloogilise mitmekesisuse langus laiaulatuslike
monokultuuride kasutamise ja looduslike kompenstasioonalade
vähesusega ühelt poolt ja pestitsiidide intensiivne kasutamine teiselt
poolt.
Pestitsiide mõju mitte-kahjuritest putukatele on palju uuritud, kuid enamasti
piirduvad need tööd toksilisuse astme määratlemisega. Toksilisuse
tase üksi ei ole siiski piisav, et mõista pestitsiididest tulenevaid ohte täielikult.
Tolmeldajate hulgas käsitletakse meemesilast kui mudelorganismi,
kelle põhjal on läbi viidud ka enamik uurimistöid. Kahjuks ei ole meemesilaste
kohta käivad riskihinnangud otseselt teisendatavad ülejäänud
mesilaselaadsete tolmeldajate kohta. Samuti takistab reaalsete hinnangute
andmist asjaolu, et sageli ei ole laborikatsete tulemused võrreldavad
tegelike situatsioonidega avamaastikus. Seetõttu oleks vaja rohkem käitumuslikke
eksperimente, et selgitada pestitsiidide tegelikku mõju tolmeldajatele.
Käitumise aspekte mõjutab otseselt putuka füsioloogiline seisund.
Pestitsiidide subletaalsed toimed ei pruugi alati otseselt käitumises avalduda,
mistõttu on hädavajalik toetada käitumuslikke uuringuid füsioloogiliste
eksperimentidega, et paremini mõista muutusi, mida kemikaalid
põhjustavad.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli vähemalt osaliselt täita seda tühikut
meie teadmistes. Esmalt uurisin ma kas mesilased väldivad pestitsiididega
töödeldud taimi (I) ja kas subletaalsete pestitsiididooside esinemine mesilasevastsete
toidus mõjutab hiljem nende korjekäitumist (II). Teiseks
selgitasin ma välja, missuguseid hingamisrütme tervetel, pestitsiididega
mitte kokku puutunud kimalastel esineb (III, IV) ja kas peale subletaalse
doosiga kokku puutumist toimub rütmides muutusi (V).
Minu uurimistöö tulemused näitavad, et mesilased ei erista insektitsiidiga
töödeldud taimi töötlemata taimedest (I). Alfa-tsüpermetriini oletatavat
repellentset efekti ei täheldatud isegi kõigest 24 tunni möödumisel pritsimisest.
Pigem mõjutas mesilaste toidutaime valikut õite tihedus. Selgus ka, et vastsena asadirahtiini subletaalse doosiga kokku puutunud kimalaste
korjekäitumine oli erinev võrreldes mitte kokku puutunud kimalastega
(II). Isegi väga väikesed käitumuslikud muutused võivad mõjutada
perede püsimajäämist, seda aga eriti intensiivse põllumajanduspraktika
aladel, kus vahemaad erinevate toidutaimede vahel on pikemad.
Meie uurimised näitasid, et kimalase vastsetel ja varases nuku staadiumis
esines pidev hingamine (III, IV), mida toetas perioodiline aktiivne ventileerimine
lihastöö abil. Regulaarne katkendlik hingamine esines keskmise
ja vanema staadiumi nukkudel. Hilises nukustaadiumis olid süsihappegaasi
väljalasked seotud aktiivse ventileerimisega (IV).
Subletaalse alfa-tsüpermetriini doosiga töötlemise tulemusel kadusid kuivas
õhus korjekimalastel regulaarsed süsihappegaasi väljalasked peaaegu
täiesti. Niiskes õhus sellist erinevust ei ilmnenud (V). Pestitsiidide mõjud
ei pruugi alati katses täheldatavad olla, kuid pikaajalises perspektiivis
mõjutavad putukate ellujäämist nii individuaalsel kui pere tasandil.
Tolmeldajate reageeringud erinevatele toitumiskäitumist mõjutavatele
signaalidele on evolutsioonis kinnistunud. Pestitsiididest tulenev oht on
ajalises mõttes väga uus ning tolmeldajad ei ole veel kohastunud neid
ära tundma ja vältima. Seega võib pestitsiidide subletaalsete kogustega
kokku puutumine mõjutada nii putukate käitumist kui füsioloogiat,
olles seega üheks põhjuseks globaalsele tolmeldajate kriisile.
Kirjeldus
Märksõnad
mesilane, loomafüsioloogia, loomade käitumine, insektitsiidid, dissertatsioonid