Effects of natural and anthropogenic pressures and disturbances on the macrophytes of Lake Peipsi
Laen...
Kuupäev
2017
Kättesaadav alates
Autorid
Palmik, Kadi
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Macrophytes play an important role in aquatic ecosystems. Their temporal and spatial distribution is governed by various natural and anthropogenic pressures and disturbances. The aim of the thesis is to study the effect of pressures and disturbances on species composition and richness in Lake Peipsi. The fluctuating water level has been considered to be a natural disturbance factor while eutrophication and reed removal are important anthropogenic influences. During the rapid eutrophication between 1970 and 1980, the frequency of common hygrophytes, helophytes, and amphibious plants increased, as well as the frequency of filamentous green algae. Eutrophication of Peipsi has had a profound effect on macrophytes because it has induced the expansion of reeds, which in turn decreased suitable eulittoral habitats for small-sized species. The expansion of reeds required holidaymakers and local people to manage the lake shores more actively. In general, management supports increase in species richness but the formation of dry ‘terraced’ (elevated) areas should not be the first choice. Among the different management styles the highest species richness was found in the stretches without ‘terrace’ or with a combination of managed and wild habitats. Further, changes in the water level create new ecological niches and a mosaic of habitats. At low water habitats emerge for otherwise declining species such as Alisma gramineum, Ranunculus reptans, Cyperus fuscus. Thus, the water level fluctuation as an intermediate disturbance supports species richness in Peipsi. Remarkably, also the abundance of submerged macrophytes, charophytes and large filamentous algae increased considerably at the low water level. Therefore, the occurrence of indicator species and its influence on the estimation of ecological quality are in synchrony with the natural disturbance factor.
Makrofüütidel ehk suurtaimedel on väga oluline roll nii vee keemiliste omaduste mõjutajana kui ka elu- ja varjepaigana ning toidubaasina paljudele teistele liikidele. Seepärast on oluline jälgida suurtaimestikus toimuvaid muutusi ning tuvastada looduslike ja inimtekkeliste survetegurite osa nende kujunemisel. Töö põhineb Peipsi järve pikaajalistel uuringutel. Inimtekkeliste surveteguritena on käsitletud eutrofeerumist ja pilliroo eemaldamist (ühekordsena käsitletav ka häiringuna) ning loodusliku häiringuna veetaseme kõikumist. Kiire eutrofeerumise perioodil (1970–1980) suurenes oluliselt tavaliste hügrofüütide, helofüütide, amfiibsete liikide ning suurte niitrohevetikate esinemissagedus. Tööst selgus, et antropogeensest eutrofeerumisest tingitud rooalade laienemine on vähendanud eulitoraalis väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku. Kaldaalade kinnikasvamine on suurendanud kohalike elanike vajadust rannaalade majandamiseks. Üldiselt võib tihedate pillirookogumike eemaldamist pidada taimestiku liigirikkusele positiivseks, kuid vältida tuleks monotoonsete ja kuivade „terrassistatud“ (kõrgendatud) alade kujundamist. Suurim liigirikkus oli iseloomulik rannalõikudele, kus niidetud ja majandamata elupaigad vaheldusid ning ei olnud terrassistatud ala. Veetaseme kõikumine Peipsis on käsitletav keskmise häiringuna, mis toetab liigirikkuse säilimist elupaikade suurenenud mosaiiksuse ning liikidele uute niššide kujunemise tõttu. Veetaseme langusega paljanduvad elupaigad, mis on sobivad väheneva levikuga liikidele, nagu näiteks väike konnarohi, kaartulikas ja pruun lõikhein. Madalveeperioodil tõusis märgatavalt liigirikkus ning head seisundit näitavate veesiseste taimede ja mändvetikate ohtrus, aga samas ka kesist seisundit peegeldavate suurte niitrohevetikate ohtrus. Kuna uuring näitas liikide esinemise ning ohtruse väga tugevat sõltuvust veetaseme muutustest, siis on ilmne, et veekogu ökoloogilise seisundi hinnang on sellest looduslikust häiringufaktorist märkimisväärselt mõjutatud.
Makrofüütidel ehk suurtaimedel on väga oluline roll nii vee keemiliste omaduste mõjutajana kui ka elu- ja varjepaigana ning toidubaasina paljudele teistele liikidele. Seepärast on oluline jälgida suurtaimestikus toimuvaid muutusi ning tuvastada looduslike ja inimtekkeliste survetegurite osa nende kujunemisel. Töö põhineb Peipsi järve pikaajalistel uuringutel. Inimtekkeliste surveteguritena on käsitletud eutrofeerumist ja pilliroo eemaldamist (ühekordsena käsitletav ka häiringuna) ning loodusliku häiringuna veetaseme kõikumist. Kiire eutrofeerumise perioodil (1970–1980) suurenes oluliselt tavaliste hügrofüütide, helofüütide, amfiibsete liikide ning suurte niitrohevetikate esinemissagedus. Tööst selgus, et antropogeensest eutrofeerumisest tingitud rooalade laienemine on vähendanud eulitoraalis väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku. Kaldaalade kinnikasvamine on suurendanud kohalike elanike vajadust rannaalade majandamiseks. Üldiselt võib tihedate pillirookogumike eemaldamist pidada taimestiku liigirikkusele positiivseks, kuid vältida tuleks monotoonsete ja kuivade „terrassistatud“ (kõrgendatud) alade kujundamist. Suurim liigirikkus oli iseloomulik rannalõikudele, kus niidetud ja majandamata elupaigad vaheldusid ning ei olnud terrassistatud ala. Veetaseme kõikumine Peipsis on käsitletav keskmise häiringuna, mis toetab liigirikkuse säilimist elupaikade suurenenud mosaiiksuse ning liikidele uute niššide kujunemise tõttu. Veetaseme langusega paljanduvad elupaigad, mis on sobivad väheneva levikuga liikidele, nagu näiteks väike konnarohi, kaartulikas ja pruun lõikhein. Madalveeperioodil tõusis märgatavalt liigirikkus ning head seisundit näitavate veesiseste taimede ja mändvetikate ohtrus, aga samas ka kesist seisundit peegeldavate suurte niitrohevetikate ohtrus. Kuna uuring näitas liikide esinemise ning ohtruse väga tugevat sõltuvust veetaseme muutustest, siis on ilmne, et veekogu ökoloogilise seisundi hinnang on sellest looduslikust häiringufaktorist märkimisväärselt mõjutatud.
Kirjeldus
A Thesis
for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Hydrobiology.
Märksõnad
dissertatsioonid, dissertations, veetaimed, keskkonnahäiringud, inimmõju, Peipsi järv, Eesti, hüdrobioloogia, aquatic plants, environmental degradations, human impact, Lake Peipsi, Estonia, hydrobiology