Andmebaasi logo
 

Ground Vegetation Diversity and Geobotanical Analysis in the South-West Estonian Dune Pine Forests

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2018

Kättesaadav alates

Autorid

Tilk, Mari

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

This thesis focuses on vascular plants, bryophytes and lichens of forested dunes of various heights in south-west Estonia, with the overall aim to determine the environmental factors that shape ground vegetation communities. To investigate the ecosystems on dunes, five typical dunes were selected in the coastal area of the Baltic Sea in south-west Estonia between Uulu and Häädemeeste; the average distance of the study sites from the Baltic Sea coast was approximately 2–3 km. To study ground vegetation species richness, species composition and horizontal structure, 251 quadrats of 1 m2 in size were established. For all quadrats, descriptions of vascular plants, bryophytes and lichen species were provided, and the total coverages of vascular plants, bryophytes and lichen species as well the coverage of each layer were estimated. In addition, various environmental factors were determined. In total, 133 ground vegetation species were recorded on the five dunes: 42 vascular plant, 43 bryophyte and 48 lichen species. Ground vegetation species richness and composition on the forested dunes were not determined by one or two factors, but rather by a complex system of environmental variables that showed different effects on different ground vegetation life-forms. Vascular plant species richness and composition on forested dunes was also dependent on the absolute dune height, zone and aspect of the slope, soil nitrogen, potassium and phosphorus contents, soil pH and moisture, the cover of the bryophyte-lichen layer and light conditions. Regarding bryophyte and lichen layer species composition, some of the most important factors were the aspect of the dune, vascular plant species cover, light conditions, the thickness of the moderately decomposed organic soil horizon, soil pH, electrical conductivity and volumetric water content. Lichen species richness was highest on the slopes of the dunes, while bryophyte species richness was higher at the bottoms and decreased towards the tops of the dunes. Ground vegetation species richness and species’ horizontal and vertical structure on forested dunes were highly dependent on topography-induced differences, aspect, height and zone of the dunes. The most important factors controlling the complex of ground vegetation were light conditions, soil water content, thickness of the moderately decomposed litter layer and soil potassium and calcium contents.
Doktoritöö eesmärk oli uurida luitemetsade alustaimestiku liigilist mitmekesisust ja leida, millised keskkonnatunnused mõjutavad soontaimede, sammalde ning samblike liigirikkust ja liigilist koosseisu luitemetsades. Luitemetsade alustaimestiku liigilise mitmekesisuse ja liigirikkuse uurimiseks valiti Edela-Eestis Uulu ning Häädemeeste vahele jäävalt alalt viis tüüpilist luidet, mille kaugus rannajoonest jäi vahemikku 2—3 km. Soontaimede, sammalde ja samblike liigilise koosseisu ning horisontaalse struktuuri määramiseks rajati kokku 251 ühe ruutmeetri suurust prooviruutu. Prooviruutudel määrati soontaimede, sammalde ja samblike üldkatvus, seal esinevad liigid ning nende katvus ning erinevad kasvukeskkonda iseloomustavad parameetrid. Alustaimestiku liigirikkuse uurimisel nimetati 42 soontaimeliiki, 43 samblaliiki ja 49 samblikuliiki. Töö tulemustest selgub, et keskkonnatingimused, mis määravad metsastunud luidetel alustaimestiku liigirikkuse ja koosluse struktuuri, moodustavad omavahel seotud keerulise süsteemi, mis mõjutab alustaimestiku moodustanud eluvorme erinevalt. Soontaimede liigirikkust ja liikide mitmekesisust luidetel on enim mõjutanud luite topograafilised omadused, nagu luite absoluutne kõrgus, asukoht luitel ja paiknemine ilmakaarte suhtes, samuti substraadi pH, lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldus, mullaniiskus ning valgustingimused. Soontaimede puhul on oluline näitaja ka sambla- ja samblikurinde üldkatvus. Lämmastiku üha suureneva depositsiooni tingimustes kerkib esile oluline fakt, et luitemetsade soontaimede liigirikkus väheneb märgatavalt suurenenud lämmastikuhulga korral. Sambla- ja samblikurinde liigilist koosseisu ning struktuuri määravad luite kõrgus, paiknemine ilmakaarte suhtes, asukoht luitel, lisaks valgustingimused, mulla pH ja lahustuvate soolade ioonide kontsentratsioon mullalahuses, mullaniiskus, soontaimede üldkatvus ja mõõdukalt lagunenud kõdukihi tüsedus. Kui sammalde liigirikkus püsis kogu luite piires suhteliselt stabiilsena, olles suurim luidete jalamitel, siis samblike liigirikkus oli suurim luidete nõlvadel, kus maapinnale jõudvat valgust oli kõige enam ja mullaniiskus väikseim. Analüüsides uuritud luitemetsade alustaimestikku tervikuna ja koosluse liigilist koosseisu mõjutavaid tegureid, ilmnes, et statistiliselt olulised on luite kõrgus ja paiknemine ilmakaarte suhtes, mõõdukalt lagunenud kõduhorisondi tüsedus, mulla pH, mullaniiskus, mulla kaaliumi- ja kaltsiumisisaldus ning luite valgustingimused.

Kirjeldus

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry

Märksõnad

dissertatsioonid, dissertations, luited, männikud, okasmetsad, metsataimestik, geobotaanika, analüüs, Edela-Eesti, dunes, pine groves, coniferous forests, forest flora, geobotany, analysis, South-Western Estonia

Viide

Kollektsioonid