Factors that mare owners use to select the stallion for their mare
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadavus
12.09.2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Horses have been selectively bred over the centuries for different purposes which has caused changes in the morphology, physiology, behaviour and performance of many breeds. The breeding of work horses for agricultural and forestry purposes has decreased and breeding is more focused on producing horses for different sporting activities and hobbies. Selection of horses for breeding has been mainly made based on the pedigree, performance results and temperament of the horse. Although, depending on the use, different breeds have been bred forward looking out for specific traits like speed, size or colour. This has entailed the decreasing of genetic variation and increasing of genetic mutations. Breeders' choices have been modified by the breeds and have had far reaching consequences. In the case of the sport horse breeding money – driven business will guide the breeding choices, whereas small scale breeder could have more options to choose a stallion that respond to his/her personal preferences. In Finland, the horse breeding tradition is quite young, but in recent years breeding has been focused on a wider area, different disciplines and more specific targets. Besides the professional breeders usually focused on sport horses, in Finland there are many smaller breeders who do not have such a clear breeding plan, or they are making the foals for their own purposes only. The online questionnaire made for Finnish mare owners examined the most important factors they use in stallion selection but also the planned breeding site, technique and possible breeding applications they use in the decision making. All the breeding orientations valued the conformation and size, pedigree and the temper of the stallion to be the most important traits. Competition results, studbook scores and progeny also play an important role whereas genetic diversity and inbreeding had quite a small effect on breeding choices. Insemination on the stud farm with chilled semen was found to be the most popular option. In breeding decision making breeders used the information found in databases of the breeding associations and studbooks.
Hobuseid on läbi sajandite erinevatel eesmärkidel selektiivselt aretatud, mis on põhjustanud muutusi paljude tõugude morfoloogias, füsioloogias, käitumises ja jõudluses. Vähenenud on tööhobuste kasvatamine põllu- ja metsamajanduslikel eesmärkidel ning aretus on rohkem keskendunud hobuste aretusele erinevateks sportlikeks tegevusteks ja hobideks. Aretushobuste valikul on lähtutud peamiselt hobuse sugupuust, jõudlustulemustest ja temperamendist. Kuigi olenevalt kasutusest on aretatud erinevaid tõuge, võttes arvesse konkreetseid omadusi, nagu kiirus, suurus või värv. See on kaasa toonud geneetilise variatsiooni vähenemise ja geneetiliste mutatsioonide suurenemise. Kasvatajate valikud on tõuge muutnud ja sellel on olnud kaugeleulatuvad tagajärjed. Sporthobuste aretuse puhul juhib aretusvalikuid peamiselt ärilised eesmärgid, samas kui kasvatajal võiks olla rohkem võimalusi valida täkk, mis vastab tema isiklikele eelistustele. Soomes on hobusekasvatuse traditsioon üsna noor, kuid viimastel aastatel on hobuste aretus keskendunud erinevatele hobuse kasutuse valdkondadele ja konkreetsematele eesmärkidele. Peale selle, et professionaalsed kasvatajad keskendusid tavaliselt sporthobustele, on Soomes palju väiksemaid kasvatajaid, kellel pole nii selget aretusplaani või nad teevad varssasid ainult oma tarbeks. Soome märaomanikele tehtud veebiankeedis uuriti täkkude valikul kasutatavaid olulisimaid tegureid, aga ka kavandatud aretuskohta, tehnikat ja võimalikke aretusrakendusi, mida nad otsuste tegemisel kasutavad. Kõik aretussuunad hindasid tähtsaimateks tunnusteks täku kehaehitust ja suurust, sugupuud ja iseloomu. Olulist rolli mängivad ka võistlustulemused, tõuraamatu hinded ja järglased, samas kui geneetiline mitmekesisus ja sugulusaretus mõjutasid aretusvalikuid üsna vähe. Populaarseimaks variandiks osutus seemendamine tõufarmis jahutatud spermaga. Aretusotsuste tegemisel kasutasid aretajad aretusühingute andmebaasides ja tõuraamatutes leiduvat teavet.
Hobuseid on läbi sajandite erinevatel eesmärkidel selektiivselt aretatud, mis on põhjustanud muutusi paljude tõugude morfoloogias, füsioloogias, käitumises ja jõudluses. Vähenenud on tööhobuste kasvatamine põllu- ja metsamajanduslikel eesmärkidel ning aretus on rohkem keskendunud hobuste aretusele erinevateks sportlikeks tegevusteks ja hobideks. Aretushobuste valikul on lähtutud peamiselt hobuse sugupuust, jõudlustulemustest ja temperamendist. Kuigi olenevalt kasutusest on aretatud erinevaid tõuge, võttes arvesse konkreetseid omadusi, nagu kiirus, suurus või värv. See on kaasa toonud geneetilise variatsiooni vähenemise ja geneetiliste mutatsioonide suurenemise. Kasvatajate valikud on tõuge muutnud ja sellel on olnud kaugeleulatuvad tagajärjed. Sporthobuste aretuse puhul juhib aretusvalikuid peamiselt ärilised eesmärgid, samas kui kasvatajal võiks olla rohkem võimalusi valida täkk, mis vastab tema isiklikele eelistustele. Soomes on hobusekasvatuse traditsioon üsna noor, kuid viimastel aastatel on hobuste aretus keskendunud erinevatele hobuse kasutuse valdkondadele ja konkreetsematele eesmärkidele. Peale selle, et professionaalsed kasvatajad keskendusid tavaliselt sporthobustele, on Soomes palju väiksemaid kasvatajaid, kellel pole nii selget aretusplaani või nad teevad varssasid ainult oma tarbeks. Soome märaomanikele tehtud veebiankeedis uuriti täkkude valikul kasutatavaid olulisimaid tegureid, aga ka kavandatud aretuskohta, tehnikat ja võimalikke aretusrakendusi, mida nad otsuste tegemisel kasutavad. Kõik aretussuunad hindasid tähtsaimateks tunnusteks täku kehaehitust ja suurust, sugupuud ja iseloomu. Olulist rolli mängivad ka võistlustulemused, tõuraamatu hinded ja järglased, samas kui geneetiline mitmekesisus ja sugulusaretus mõjutasid aretusvalikuid üsna vähe. Populaarseimaks variandiks osutus seemendamine tõufarmis jahutatud spermaga. Aretusotsuste tegemisel kasutasid aretajad aretusühingute andmebaasides ja tõuraamatutes leiduvat teavet.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, master thesis, horse breeding, heritability, trait, selection