Vooluveekogude hüdrobioloogilise seire kvaliteedielemendi ’ränivetikad ja suurtaimed’ metoodika analüüs ja ajakohastamine : KIK projekti nr RES.4.10.24-0058 aruanne
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Kuni 2020. aastani käsitleti vooluveekogude hüdrobioloogilisel seirel bentilisi ränivetikaid ja vee suurtaimestikku eraldi kvaliteedielementidena (Pinnaveekogumite moodustamise…, 2009). Alates 2020. aastast (seoses uue määruse kehtima hakkamisega) kvaliteedielemendid liideti üheks.
2021. a seire tulemustel tekkis tugev kahtlus, et selliselt saame vooluveekogumi seisundi kohta eksitavat infot, kuna nende kvaliteedielementide seisundihinnangute erinevuse korral nad ’varjutavad’ üksteist. Nende elementide survetegurid ja ekspositsiooniaeg erinevad märkimisväärselt ning nad iseloomustavad jõe seisundit erinevatest aspektidest.
Ränivetikaindeksid peegeldavad seisundit 3-5 nädalat enne proovivõttu ning peamiseks surveteguriks on vee kvaliteet. Suurtaimed peegeldavad seisundit mõne aasta jooksul enne vaatlust ning survetegureid on rohkem (näiteks ka hüdromorfoloogilised häiringud). Kui üks nendest elementidest peegeldab häiringuid ja teine mitte, siis nende ühtsena käsitlemine võib ’peita’ häiringu.
Töö eesmärk on analüüsida, kas ja kui palju nende kvaliteedielementide koos või eraldi arvestamise puhul informatsiooni kaduma läheb ja missugune on oma olemuselt kaduma minev info. Töö selgitab kuidas oleks kõige informatiivsem kasutada nimetatud elustikuelementide andmeid vooluveekogude seisundi hindamisel, seisundi muutuste jälgimisel ning nende teadmiste edasisel kasutamisel (veemajanduskavade koostamisel).
Kirjeldus
Märksõnad
vooluveekogude seire, makrofüüdid, ränivetikad, uuringute aruanded