Andmebaasi logo
 

Metsa uuendamise ja uuenemise mahud sõltuvalt lageraie pindalast Laiuse metsandikus 2004 - 2010 a.

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Metsade uuendusraied ja uuendamine on omavahel seotud. Peale raieid peab tulevikus metsa uuendama, et oleks jätkusuutlik metsamajandus. Riigimetsa Majandamise Keskus loodigi, kuna riigimetsal peab olema omanik ja vastavad metsamajanduslikud tööd tehtud. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade metsaraietest ja raiestike uuendamise mahtudest Laiuse metsandikus aastatel 2004–2010 ning analüüsida neid. Uurimistöö andmed on saadud Riigimetsa Majandamise Keskusest digitaalkujul Silvi Vinkmanilt. Uuendusraied ja uuendamise mahud on toodud välja kasvukohatüübiti suurimate ja väiksemate mahtudena. Samuti on andmed maapinna ettevalmistamise kohta. Laiuse metsandikus tehti 2004-2010 a. jooksul uuendusraieid 752,8 hektaril. Nende aastate jooksul tehti uuendusraied kõige rohkem naadi kasvukohatüübil mis moodustas 46% raiete kogumahust. Maapinna ettevalmistust kultuurile tehti 227,39 hektaril, mineraliseeriti maapinda looduslikule uuenemisele 68,57 hektaril ja 157,71 hektaril ei teostatud maapinna etteavalmistamist. Uuendamist viidi läbi kõige rohkem naadi kasvukohatüübis mis moodustas 38% istutamise kogumahust. Uuendamise mahust moodustas 75% kuuseistikud, kuna need olid kõige sobilikumad uuendamiseks antud kasvukohatüüpides. Külvi Laiuse metsandikus ei tehtud. Peapuliikide vanuselisest jagunemisest on suur osa metsi saavutanud raieküpsuse ja tulevatel aastatel raiemahud tõenäoliselt kasvavad. Peale metsa uuendamist esimeste aastate mõõdudes on mõndasid raiesmike vaja täiendada uute taimedega. Kuna Silvi Vinkmanilt, olid puudulikud andmed raiesmike täiendamise kohta siis saaks edaspidi saaks uurida palju raiesmikest peaks uuendama ja mis kogustes. Siis saaks teha järeldusi istutamistöö kvaliteedi suhtes ja kui paljud taimed on kasvama hakanud.
Forest clear-cutting and renewal are linked together. After deforestation the forest must be replanted as this is a sustainable way to maintain healthy forest economy. For better management and ownership of state forests the Forest Management Centre was founded. The purpose of this dissertation is to provide firstly an overview and secondly an analysis of the logging and renewal capacity in the Laiuse forestry from 2004 – 2010. The research data was supplied by the digital form by the State Forest Management Centre from Silvi Vinkman. For each forest type replanting and renewal capacities are given by the highest and the lowest volumes. During period 2004-2010 752,8 hectares of forest has been clear-cut. During these years most of the clear-cutting was observed in the goutweed forest site type which represents 46% of the total volume of the total amount of clear-cutting. 227,39 hectares of land was ground-prepared for the culture, 68,57 hectares was mineralized for the nature renewal and 157,71 hectares of land was not replanted or mineralized. Most of the forest renewal was done in goutweed forest type which represented 38% of the renewed total volume, 75% of the renewal volume was spruce as it is the most suitable for the land type. Birch and alder trees were only “pot-planted”. There was no sowing of forest during the observed period. The age of trees distribution, they are reached the age of the harvest maturity and growth, therefore in the future clear-cutting volume is going to be rise. After the first few years following the reforestation it is needed to upgrade cetrain clear cuttings by planting new saplings. Due to the incomplete data supplied by Silvi Vinkman it should be examined how much clear cutting is needed and in what quantities. Only then can we draw the conclusions of the quality and numbers of growing saplings.

Kirjeldus

Märksõnad

metsauuendus, raie, istutamine, kasvukohatüübid, puistud, metsad, Laiuse, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid