Metsauuenduse kordaminek sõltuvalt kultiveerimismeetodist RMK Võrumaa metsakonnas
| dc.contributor.advisor | Metslaid, Marek (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Varrik, Rasmus | |
| dc.date.accessioned | 2019-05-30T08:35:21Z | |
| dc.date.available | 2019-05-30T08:35:21Z | |
| dc.date.defensed | 2019-06-12 | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Eesti metsaseaduses defineeritakse metsamajandamist kui metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset Käesolevas bakalaureusetöös antakse ülevaade RMK Võrumaa Metskonna 2018. aasta kevadise metsauuenduse kordaminekust, võttes arvesse puuliiki, kasvukohatüüpi ja kultiveerimismeetodeid. Töös kasutatakse välitöödel käigus kogutud andmeid ja Riigimetsa Majandamise Keskuse andmebaasist saadud informatsiooni. Väitöödel tehti ringproovitükke 3.99 meetrise mõõdupuuga (50 m 2 ). Mõõtmistel tehti igal eraldusel iga hektari kohta kolm, ja iga järgneva hektari kohta üks kuni kaks proovitükki. Proovitükil saadud lugem korrutati kahesajaga, et saada tulemus ühe hektari kohta. Saadud tulemusi võrreldi metsa majandamise eeskirjas olevate metsauuenduse kriteeriumitega, mis sätestavad puude minimaalse arvu hektarile. Nõuetele mitte vastavad eraldised suunati täiendamisele. Töös selgus, et vähem viljakatel kasvukohatüüpidel õnnestus uuendamine paremini kui viljakatel ja kultiveerimismeetoditest andsid kehvemad tulemused hariliku kuuse potitaime looduslikule uuenemisele kaasaaitamine, hariliku kuuse istutamine maapinna ettevalmistuseta, arukase looduslikule uuenemisele kaasaaitamine ja hariliku kuuse istutamine. Samuti saab töö tulemuste põhjal anda soovitusi praktikutele. | est |
| dc.description.abstract | The Forest Act in Estonia defines forest management as planning process, which involves forest regeneration, sustainable management and environmental protection of the forest. In this study an overview of Estonian State Forest Management Centre's regeneration success is given in regards of tree species, site type and cultivation method. Data-set was collected during the fieldworks and obtained from Estonian States Forest Management Centre’s databases. Sample plots with 3.99 metre radius were established during the field works (50 m 2) . In every stand with a size below or equal to one hectare 3 sample plots were established, for every additional hectare 2 sample plots were added. The average sum of regeneration for each stand was multiplied by two hundred to calculate regeneration density per hectare. The results were compared to the criteria written in the Rules of Forest Management. Forest areas not compatible were listed for supplementation. The results showed that less productive site type were more successful in regeneration than the more productive ones. The least successful regeneration methods were supplementary planting of containerized spruce seedlings without scarification, spruce planting and supplementary planting of silver birch to improve natural regeneration. The results can be used by professionals to plan future forest regeneration activities. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/5103 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | metsauuendus | est |
| dc.subject | kultiveerimine | est |
| dc.subject | puuliigid | est |
| dc.subject | kasvukohatüübid | est |
| dc.title | Metsauuenduse kordaminek sõltuvalt kultiveerimismeetodist RMK Võrumaa metsakonnas | est |
| dc.title.alternative | Forest regeneration success depending on cultivation method in Võrumaa Forest District of the State Forest Management Centre | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | 12.09.2019 |