Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis
Laen...
Kuupäev
2017
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Lindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on
vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega
(LGV) nakatunud lindudel võib haigus kulgeda olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi
vastuvõtlikkusest erinevalt, alates sümptomiteta nakkusest veelindudel ja lõpetades massilise
suremusega kodulindudel. LG tekitajad jagunevad madala patogeensusega (MPLG) ja kõrge
patogeensusega lindude gripi (KPLG) viirusteks. MPLG viirused põhjustavad metslindudel
enamasti subkliinilist ja kodulindudel keskmise raskusastmega haigestumist. KPLG viirused
võivad põhjustada 90–100% suremust kodulindude populatsioonis, tuues endaga kaasa
piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi
likvideerimiseks.
MPLG tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. KPLG puhanguid esineb arenenud
riikides vähem. Eelmine suurem LG epideemia algas Kagu-Aasias kodulindudel 2003. aastal,
tekitajaks oli H5N1 KPLG viirus. 2014. aastal algas Aasia H5N8 KPLG viiruse levik, mis nüüdseks
on jõudnud paljudesse Aasia ja Euroopa maadesse ning Ameerikasse. Eestis algas metslindude LG
seire 2008. aastal. Selle käigus leiti aastatel 2009.-2013. metslindude proovidest igal aastal MPLG
viiruseid. Viimasel kolmel aastal ei ole LGVd metslindudelt leitud.
Käesolev riskiprofiil põhineb Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja
zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames koostatud riskiprofiilil (koostajad Arvo Viltrop, Julia
Jeremejeva ja Külli Must, EMÜ VLI), mida on täiendatud ja ajakohastatud. Selle eesmärk on
selgitada, kas ja kuidas on võimalik KPLG levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti
kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil
kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad.
Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise
Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal
Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse
riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda
mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi.
Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE
andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni,
sh riskiaruannet, mille koostas Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku kutsutud ornitoloogide
töögrupp, kelle ülesandeks oli võimalike H5N1 viiruskandjate väljaselgitamine meie looduslikes
linnuasurkondades ja riskianalüüsi koostamine võimalike LG riskiliikide ja –alade kohta Eestis.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
loomataudid, lindude gripp, epidemioloogia, veterinaardiagnostika, loomad, loomatervishoid, loomsed toiduained, toidukontroll, riskianalüüs, Eesti