Süsiniku varud erineva vanusega mustika kasvukohatüübi männikute (Pinus sylvestris) maapealses biomassis
| dc.contributor.advisor | Becker, Hardo (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Buht, Mikko | |
| dc.contributor.department | Metsakasvatus | et |
| dc.date.accessioned | 2017-05-23T08:19:56Z | |
| dc.date.available | 2017-05-23T08:19:56Z | |
| dc.date.defensed | 2017-05-29 | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | et |
| dc.description.abstract | Antud töö eesmärgiks oli hinnata süsiniku varu mustika kasvukohatüübis kasvavate erivanuseliste männikute maapealses biomassis. Töö käigus hinnati kuue erivanuselise (18, 42, 62, 74, 80 ja 109) palumänniku maapealset biomassi ja selles seotud süsinikku. Kõik katsealad paiknesid Tartu või Põlva maakonnas. Biomassi leidmiseks kasutati regressiooni valemit, mis põhineb mudelpuude meetodil (Bormann ja Gordon 1984). Meetodi käigus langetatakse mudelpuud, mis mõõdetakse, kaalutakse vastavalt tüvejaotusele ning leitakse kuivmass. Meetod on väga levinud, kuid samas ka töömahukas. Süsiniku sisaldus arvutati varasema uurimustöö (Uri 2016) käigus leitud tulemuste alusel. Suurima tagavaraga puistu oli 74-aastane (219,7 t ha-1 ). 42-aastase puistu biomass oli 185,6 t ha-1 ning 178,8 t ha-1 ja 168,8 t ha-1 vastavalt 80- ja 109-aastasel puistul. 62-aastase puistu biomass on 155,4 t ha-1 ning madalaim (85,8 t ha-1 ) on 18-aastases puistus. Töös hinnatud puistute keskmine aastane tüvemassi juurdekasv oli 2,5 t ha-1 . Suurim keskmine aastane tüvemassi juurdekasv oli 42-aastases puistus (3,8 t ha-1 ) ning madalaim 109- aastases puistus (1,3 t ha-1 ). Fraktsioonide arvestuses moodustab suurima mahu tüvi (83,7%) ning väikseima käbid (0,06 %). Fraktsioonide keskmine süsiniku sisaldus oli 47,3 %. Madalaim süsiniku sisaldus oli vanades okstes (45,6 %) ning suurim oli esimese aasta okstes (49,7 %). Süsiniku varu oli kõrgeim 74-aastases puistus (102,8 t ha-1 ). 42-aastase puistu siduvus oli 86,9 t ha -1 ning 84,2 t ha-1 ja 79,1 t ha-1 vastavalt 80- ja 109-aastasel puistul. 62-aastase puistu süsiniku siduvus on 72,8 t ha-1 ning madalaim on 18-aastases puistus (40,4 t ha-1 ). Kõik proovialad olid rajatud mustika kasvukohatüüpi, seega kõikide puistute kasvutingimused olid võrdsed. Puistu parameetrid olid vastavuses vanusega, ning olulisimaks biomassi tagavara näitajaks oli rinnaspindala. Raie on peamine puistu tiheduse kujundaja ning see peegeldub ka antud töö tulemustes. | et |
| dc.description.abstract | The main aim of the study was to estimate the carbon accumulation in the aboveground biomass of Scots pine stands in different ages (18, 42, 62, 74, 80 and 109) growing in myrtillus site type. To estimate the aboveground biomass a regression formula was used. The formula is based on the modeltree method (Bormann and Gordon 1984), which is widely used, but very laborious. During this the modeltrees are cut, weighted and measured to find the drymass of the trees. The carbon concentrations used in this study are found in earlier study in Scots pine stands growing in same forest site types (Uri 2016). The highest aboveground biomass was in the 74-yr old stand (219,7 t ha-1 ). The biomass of the 42-yr old stand was 185,6 t ha-1 and in the 80- and 109-yr old stands the biomass was 178,8 t ha-1 and 168,8 t ha-1 , respectively. In the 62-yr old stand the biomass was 155,4 t ha-1 and the lowest biomass was in the youngest stand (18-yr old) 85,8 t ha-1 . The mean annual increment of the stands was 2.5 t ha-1 , whereas the highest mean annual increment was in the 42-yr old stand (3,8 t ha-1 ) and the lowest in the 109-yr old stand (1,3 t ha-1 ). The largest part of the biomass was formed by the stemmass (83,7 %) and the lowest by the cones (0,06 %). The average carbon concentration used was 47,3 %. The lowest C concentration was in the old branches and highest in the first year shoots, 45,6 and 49,7 % respectively. The highest carbon storage in the aboveground was in the 74-yr old stand (102,8 t ha-1). In the other stands the carbon storage was as following: 42-yr old (86,9 t ha-1 ), 80-yr old (84,2 t ha-1 ), 109-yr old (79,1 t ha-1 ), 62-yr old (72,8 t ha-1 ) and the smallest in the 18-yr old stand (40,4 t ha-1 ). All stands were growing in myrtillus site type, so all stands had equal growing conditions. That`s why the main above ground biomass indicator was stand density. Thinning and cutting have the biggest influence to stand density and increment, this can be also concluded from the results of this study. | en |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/3230 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject | Biomass | et |
| dc.subject | süsinik | et |
| dc.subject | harilik mänd | et |
| dc.title | Süsiniku varud erineva vanusega mustika kasvukohatüübi männikute (Pinus sylvestris) maapealses biomassis | et |
| dc.title.alternative | Carbon storages in the aboveground biomass of scots pine (Pinus sylvestris) stands of different ages growing in myrtillus site type | en |
| dc.type | Bachelor Thesis |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Buht_Mikko_ME_bak_2017.pdf
- Suurus:
- 426.84 KB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst