Põllumajandusmaa mitmekesisus
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Põllumajandusmaastiku kasutamise intensiivistumine on põhjustanud drastilise bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja pool-looduslike elupaikade
kadumise (Butchart jt, 2010; Geiger jt, 2010). Oluliselt on suurenenud põldude pindala ja kasvanud
erinevate agrokemikaalide kasutus. Põllumajanduse
intensiivistumine on toonud kaasa elurikkuse ja
põllumajandusmaastiku mitmekesisuse vähenemise, eriti just erinevate pool-looduslike alade ja
koosluste kadumise tõttu (Benton jt, 2003; Geiger
jt, 2010; Robinson ja Sutherland, 2002; Tscharntke
jt, 2005). Pool-looduslike ja mitteharitavate alade
kadumine lihtsustab radikaalselt maastikku ja
vähendab ökosüsteemi funktsioneerimist, mille
tõttu väheneb ka ökosüsteemi teenuste pakkumine
(Cardinale jt, 2012). Põllumajanduse vaatevinklist
on olulisemateks biootilisteks ökosüsteemi teenusteks tolmeldamine ja kahjuritõrje. Tolmeldamisest
sõltub 1400 peamisest põllukultuurist koguni 80%.
Näiteks rapsi saak ja ka kogutulu suurenes kuni 40%
kui põldudel tegutses arvukalt tolmeldajaid, samas
kui pestitsiidide kasutamine vähendas oluliselt nii
tolmeldajate arvukust kui ka saagi suurust (Catarino jt, 2019). Mitmekesiste õistaimedega rohuribade lisamine nisupõllule vähendas viljakukkede
poolt tehtavat kahju koguni 61%, kahjuri vastsete
arvukus langes 40% jäädes allapoole majandusliku
tõrjekriteeriumi lävendit ning seega vähendas pestitsiidide kulu (Tschumi jt, 2016). Teisalt leitakse ka, et
ökosüsteemi teenustele ei ole õiglane anda rahalist
vääringut ja lisaks pole see praktikas kergesti teostatav (Sall jt, 2012). Saamaks osa neist ökosüsteemiteenustest, mida
pakuvad tolmeldajad ja röövtoidulised lülijalgsed
tuleb neile tagada vajalik keskkond kogu elutsükli
läbimiseks. Paljud lülijalgsed vajavad mitmekesist
elupaika, sest eri kasvustaadiumitel võivad olla
väga erinevad nõudmised/vajadused elupaigale.
Nii näiteks vajavad tolmeldajad lisaks pesitsuspaikadele ka toidubaasi ja talvituskohti ning röövtoidulised putukad lisaks toiduallikale ka varje-,
elu- ja talvituspaiku. Põllumajandusmaastik, kus
domineerivad lühiajalised kultuurid ja puuduvad
pool-looduslikud alad ei suuda toetada tootmist
oluliste ökosüsteemiteenustega, sest pidev mullaharimine ja agrotehniliste tööde läbiviimine hävitab
kasurite varje-, toitumis-, talvitumis- ja elupaiku,
samuti ei paku suured monokultuursed põllud stabiilset toiduallikat kogu vegetatsiooniperioodi vältel
(Burns, 2014). Pool-looduslikel kooslustel on kriitiline roll nii taime- kui ka loomapopulatsioonide
alalhoidmisel ja agroökosüsteemide funktsioneerimisel (Tscharntke jt, 2012). Just pool-looduslikud
kooslused pakuvad kasulikele lülijalgsetele, varje-,
elu- ja talvitumispaiku ning varustavad neid toiduallikatega väljaspool põllukultuuride õitsemisaega,
mistõttu nad suudavad põllumajandusmaastikul
põllukultuure tolmeldada ja kahjureid hävitada
(Holland jt, 2016). Kuna tegemist on keerulise ning väga paljusid faktoreid ja muutujaid sisaldava uurimisteemaga, siis
on maastiku mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste
pakkumise seosete uurimustes saadud ka väga
erinevaid tulemusi. Näiteks on leitud, et kasulikele lülijalgsetele ebasobiv põllumajanduspraktika
(künd, laialdane pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste kasutamine) vähendab pool-looduslike alade
positiivset mõju või on pool-looduslike alade hulk
liiga väike ja nende paiknemine maastikul ebasoodne kasurite toetamiseks (Rusch jt, 2011; Thies
ja Tscharntke, 1999). Põllumajandusmaastikul asuvad pool-looduslikud alad on olulised ka taime- ja
loomapopulatsioonide säilitamisel, seetõttu on neil
oluline roll elurikkuse säilitamisel ja ka ökosüsteemide funktsioneerimisel (Grashof-Bokdam ja Langevelde, 2005; Tscharntke jt, 2012).
Kirjeldus
Märksõnad
põllumajandusmaa, elurikkus, mitmekesisus