Prevalence and age structure of African swine fever survivor animals in the wild boar population during the epidemic in Estonia
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadavus
04.09.2020
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
African swine fever (ASF) is a highly lethal disease of suids. It was introduced into Georgia in
2007, and since then it has developed into an unprecedented and unresolved epidemic in Eastern
Europe and Asia. The aim of this study was to describe the dynamics of the ASF epidemic in the
wild boar population in Estonia, with emphasis on seropositive animals. This was achieved by
analysing the surveillance data collected by the Estonian Veterinary and Food Board. The dynamics
of seroprevalence were compared in different age classes. At the start of the epidemic, the average
seroprevalence was higher in young wild boar, while in later phases, it was higher in older age
classes. This was found to be statistically significant in most cases. Factors that potentially have an
effect on these dynamics were identified by performing statistical analysis. The hypothesis was that
the increased seroprevalence among young wild boar is related to the presence of virus-positive
animals in the region. There was a statistically significant positive correlation between the number
of virus-positive animals and young seropositive animals. The hypothesis was confirmed with
univariable analysis. The duration of the ASF epidemic in Estonia was estimated by determining the
time period of observation of virus-positive and seropositive animals in different age classes on a
county level. It may be suggested that the duration of the ASF epidemic in Estonia was at maximum
18 calendar quarters (approximately 54 months), starting from the time of entrance of the infection
into the territory of a county. After the 18th calendar quarter, no virus-positive animals or young
seropositive animals were detected in any county that would indicate the circulation of the virus in
the population.
Sigade aafrika katk (SAK) on väga surmav sigade haigus. See toodi Gruusiasse 2007. aastal ning sellest ajast alates on see arenenud enneolematuks ja lahendamata epideemiaks Ida-Euroopa ja Aasias. Selle uuringu eesmärgiks oli kirjeldada SAKi epideemia dünaamikat metssigade populatsioonis Eestis, rõhuasetusega seropositiivsetele loomadele. Selleks analüüsiti Eesti Veterinaar - ja Toiduameti kogutud seireandmeid. Serolevimuse dünaamikat võrreldi metssigade erinevates vanuseklassides. Epideemia alguses oli keskmine serolevimus kõrgem noorte metssigade seas, samas kui hilisemates epideemia faasides oli see kõrgem vanemates vanuseklassides. See erinevus leiti enamikul juhtudel olevat statistiliselt oluline. Tegurid, mis potentsiaalselt mõjutavad nimetatud dünaamikat, tehti kindlaks statistilise analüüsi abil. Hüpotees oli, et suurem serolevimus noorte metssigade seas on seotud viirus-positiivsete loomade esinemisega piirkonnas. Viiruspositiivsete loomade ja noorte seropositiivsete loomade arvu vahel leiti olevat statistiliselt oluline positiivne korrelatsioon. Lisaks hinnati SAKi epideemia kestust Eesti maakondades, määrates kindlaks erineva vanuseklassi viiruspositiivsete ja seropositiivsete loomade tuvastamise periood maakonna tasandil ning analüüsides andmeid kirjeldava statistika abil. Võib järeldada et SAKi epideemia vältas Maakonna tasemel maksimaalselt 18 kvartalit (ca 54 kuud) pärast nakkuse sisenemist maakonna territooriumile. Pärast 18. kvartalit ei ole tuvastatud üheski maakonnas viiruspositiivseid loomi ega noori seropositiivseid metssigu, mis viitaks viiruse tsirkulatsioonile populatsioonis.
Sigade aafrika katk (SAK) on väga surmav sigade haigus. See toodi Gruusiasse 2007. aastal ning sellest ajast alates on see arenenud enneolematuks ja lahendamata epideemiaks Ida-Euroopa ja Aasias. Selle uuringu eesmärgiks oli kirjeldada SAKi epideemia dünaamikat metssigade populatsioonis Eestis, rõhuasetusega seropositiivsetele loomadele. Selleks analüüsiti Eesti Veterinaar - ja Toiduameti kogutud seireandmeid. Serolevimuse dünaamikat võrreldi metssigade erinevates vanuseklassides. Epideemia alguses oli keskmine serolevimus kõrgem noorte metssigade seas, samas kui hilisemates epideemia faasides oli see kõrgem vanemates vanuseklassides. See erinevus leiti enamikul juhtudel olevat statistiliselt oluline. Tegurid, mis potentsiaalselt mõjutavad nimetatud dünaamikat, tehti kindlaks statistilise analüüsi abil. Hüpotees oli, et suurem serolevimus noorte metssigade seas on seotud viirus-positiivsete loomade esinemisega piirkonnas. Viiruspositiivsete loomade ja noorte seropositiivsete loomade arvu vahel leiti olevat statistiliselt oluline positiivne korrelatsioon. Lisaks hinnati SAKi epideemia kestust Eesti maakondades, määrates kindlaks erineva vanuseklassi viiruspositiivsete ja seropositiivsete loomade tuvastamise periood maakonna tasandil ning analüüsides andmeid kirjeldava statistika abil. Võib järeldada et SAKi epideemia vältas Maakonna tasemel maksimaalselt 18 kvartalit (ca 54 kuud) pärast nakkuse sisenemist maakonna territooriumile. Pärast 18. kvartalit ei ole tuvastatud üheski maakonnas viiruspositiivseid loomi ega noori seropositiivseid metssigu, mis viitaks viiruse tsirkulatsioonile populatsioonis.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, seroprevalence, viroprevalence, disease dynamics, epidemiology, antibody carrier, serolevimus, viiruse levimus, antikehakandjad, haiguse dünaamika, epidemoloogia