Andmebaasi logo
 

Diislikütuse kvaliteeti iseloomustavad parameetrid

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2015

Kättesaadav alates

Autorid

Järvpõld, Juhan

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Antud lõputöö eesmärgiks oli uurida kolme Eestis jaemüügis oleva diislikütuse standardseid ja mittestandardseid parameetreid ning leida kütuse ja mootori katselaboris tehtud katsetuste abil nende mõju mootori väljundparameetritele. Kütuse ja mootorikatsed viidi läbi Eesti Maaülikooli laborites. Valminud lõputöö üks tähtsaimaid eesmärke oli lisaks standardsetele parameetritele leida ka mittestandardsete parameetrite mõju mootori väljundparameetritele. Diislikütuse happesust uuriti teoreetiliselt ja katseliselt. Elektrijuhtivust käsitleti teoreetiliselt, sest Eesti Maaülikooli kütuselabor ei võimaldanud parameetrit eksperimentaalselt mõõta. Katsete tulemuste põhjal leiti, et kõige suurem happesus oli diislikütusel DK2, mille väärtus oli 0,08 mgKOH/100ml. Diislikütuse DK1 happesuse väärtus oli 0,031 mgKOH/100ml, väikseimaks osutus diislikütuse DK3 happesus – 0,022 mgKOH/100ml. Esitatud uurimistulemustest järeldati, et antud happesuse väärtused on minimaalsed ja mootori väljundparameetritele mingit mõju ei avalda. Teoreetiliselt leiti, et elektrijuhtivus mootori väljundparameetreid ei mõjuta. Samas mõjutab elektrijuhtivus diislikütuse transportimist ja ohutust. Standardsete parameetrite puhul leiti seos efektiivvõimsuse ja tsetaaniindeksi vahel. Katsekütuse DK3 tsetaaniindeks oli võrreldes teiste kütustega suurim ning arendas ka kõige kõrgemat efektiivvõimsust.
he aim of this concrete thesis was to analyze the standard and substandard parameters of three diesel fuels available in Estonia’s retail sale and to find their effect on engine’s output parameters through tests which were carried out in laboratories. Fuel and engine tests were conducted in laboratories of Estonian University of Life Sciences. One of the most important aims of the thesis was to find the effect of the standard parameters as well as the substandard parameters on the engine’s output parameters. The acidity of diesel fuel was analyzed theoretically and experimentally. The electrical conductivity was approached theoretically since the fuel laboratory of Estonian University of Life Sciences doesn’t enable to measure the concrete parameter experimentally. On the basis of the tests, it was found that fuel DK2 had the highest acidity, which value was 0,08 mgKOH/100ml. The value of acidity of DK1 was 0,031 mgKOH/100ml, DK3 turned out to have the lowest value – 0,022 mgKOH/100ml. It was concluded that the values of acidity given in the thesis were minimum and didn’t have any effect on the output parameters. Theoretically it was found that electric conductivity does not affect the engine’s output parameters. However, electric conductivity affects the transport and safety of diesel fuel. In case of standard parameters, the relationship between power output and cetane index was indentified. Test fuel DK3 had the highest cetane index compared to the other fuels and it also developed the highest power output.

Kirjeldus

Märksõnad

diislikütused, kvaliteet, parameetrid, diiselmootorid, Valmet 320 DS, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid