Side effects of omeprazole in dogs – data analysis and case reports
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadav alates
12.09.2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
In the field of veterinary medicine, there's a prevalent tendency to excessively prescribe proton pump inhibitors (PPIs), often straying from established guidelines. Dogs experiencing vomiting, suspected gastritis, or as a preventive measure for various diseases frequently receive these medications, despite limited evidence supporting their efficacy. Two case reports serve as illustrations, detailing the nature and repercussions of adverse effects (AE) resulting from omeprazole. Furthermore, a concise analysis of data from the patient information system of a Finnish small animal clinic chain sheds light on commonly observed AE associated with omeprazole treatment. According to the analysis vomiting was the primary side effect noted with omeprazole administration. Additionally, other adverse reactions observed encompassed diarrhea, hyporexia or anorexia, lethargy, abdominal pain, restlessness, and increased defecation. Throughout the course of PPI therapy, the increased intragastric pH has the potential to induce hypergastrinemia, which in turn can lead to hyperplasia of enterochromaffin-like (ECL) cells and contribute to increased secretory capacity in parietal cells. Additionally, omeprazole may induce qualitative, quantitative, or both alterations in the small intestinal microbiota, promoting the colonization of nitrite-reducing bacteria in the stomach. This colonization is thought to escalate the production of potentially carcinogenic N-nitroso compounds. Upon discontinuation of omeprazole therapy, hypertrophic ECL cells can further stimulate gastric acid secretion, resulting in rebound acid hypersecretion (RAHS). This phenomenon may present with various acid-related symptoms such as heartburn, acid regurgitation, or dyspepsia, potentially prompting a reassessment of therapy. To mitigate the numerous potential AE associated with omeprazole, its use should consistently align with clear evidence supporting its specific indication. This approach is essential to prevent unnecessary administration of the medication and the potential harm it may cause to animals. Additionally, clinicians should recognize potential AE associated with administering omeprazole to dogs, enabling them to modify therapy as necessary.
Veterinaarmeditsiini valdkonnas on levinud määrata liigselt prootonpumba inhibiitoreid (PPI), mis sageli ei vasta juhistele. Koerad saavad neid ravimeid sageli (kui esineb oksendamist, kahtlustatakse gastriiti või manustakse neid erinevate haiguste ennetusmeetmena) vaatamata piiratud tõenditest mis kinnitavad nende tõhusust. Antud töö kahes juhtumis kirjeldatakse üksikasjalikult omeprasoolist tulenevate kahjulike mõjude olemust ja tagajärgi. Soome väikeloomakliinikute keti patsientide infosüsteemi andmete kokkuvõtlik analüüs juhib tähelepanu omeprasoolraviga sageli seotud kõrvaltoimetele. Oksendamine on omeprasooli enim esinebv kõrvaltoime. Lisaks täheldati kõhulahtisust, hüporeksiat või anoreksiat, letargiat, kõhuvalu, rahutust ja suurenenud roojamist. Kogu PPI-ravi käigus võib suurenenud intragastriline pH põhjustada hüpergastrineemiat, mis omakorda võib põhjustada enterokromafiin-rakkude (ECL-rakud) hüperplaasiat ja suurendada parietaalrakkude sekretsioonivõimet. Lisaks võib omeprasool indutseerida kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid muutusi peensoole mikrobiootas, soodustades nitriteid redutseerivate bakterite koloniseerimist maos. Arvatakse, et see koloniseerimine suurendab potentsiaalselt kantserogeensete N-nitrosoühendite tootmist. Omeprasooli ravi katkestamisel võivad hüpertroofsed ECL-rakud veelgi stimuleerida maohappe sekretsiooni, mille tulemuseks on happe hüpersekretsioon (RAHS). Selle nähtusega võivad kaasneda mitmesugused maohappega seotud sümptomid, nagu kõrvetised, regurgitatsioon või düspepsia, mis võib nõuda ravi muutmist. Omeprasooliga seotud arvukate võimalike kõrvaltoimete leevendamiseks peaks selle kasutamine olema järjekindlalt kooskõlas selgete tõenditega, mis toetavad konkreetseid näidustusi. Selline lähenemine on oluline, et vältida ravimi tarbetut manustamist ja võimalikku kahju, mida see loomadele võib põhjustada. Lisaks peaksid arstid koertel omeprasooli manustamisega seotud kõrvaltoimeid ära tundma ja vajadusel ravi muutma.
Veterinaarmeditsiini valdkonnas on levinud määrata liigselt prootonpumba inhibiitoreid (PPI), mis sageli ei vasta juhistele. Koerad saavad neid ravimeid sageli (kui esineb oksendamist, kahtlustatakse gastriiti või manustakse neid erinevate haiguste ennetusmeetmena) vaatamata piiratud tõenditest mis kinnitavad nende tõhusust. Antud töö kahes juhtumis kirjeldatakse üksikasjalikult omeprasoolist tulenevate kahjulike mõjude olemust ja tagajärgi. Soome väikeloomakliinikute keti patsientide infosüsteemi andmete kokkuvõtlik analüüs juhib tähelepanu omeprasoolraviga sageli seotud kõrvaltoimetele. Oksendamine on omeprasooli enim esinebv kõrvaltoime. Lisaks täheldati kõhulahtisust, hüporeksiat või anoreksiat, letargiat, kõhuvalu, rahutust ja suurenenud roojamist. Kogu PPI-ravi käigus võib suurenenud intragastriline pH põhjustada hüpergastrineemiat, mis omakorda võib põhjustada enterokromafiin-rakkude (ECL-rakud) hüperplaasiat ja suurendada parietaalrakkude sekretsioonivõimet. Lisaks võib omeprasool indutseerida kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid muutusi peensoole mikrobiootas, soodustades nitriteid redutseerivate bakterite koloniseerimist maos. Arvatakse, et see koloniseerimine suurendab potentsiaalselt kantserogeensete N-nitrosoühendite tootmist. Omeprasooli ravi katkestamisel võivad hüpertroofsed ECL-rakud veelgi stimuleerida maohappe sekretsiooni, mille tulemuseks on happe hüpersekretsioon (RAHS). Selle nähtusega võivad kaasneda mitmesugused maohappega seotud sümptomid, nagu kõrvetised, regurgitatsioon või düspepsia, mis võib nõuda ravi muutmist. Omeprasooliga seotud arvukate võimalike kõrvaltoimete leevendamiseks peaks selle kasutamine olema järjekindlalt kooskõlas selgete tõenditega, mis toetavad konkreetseid näidustusi. Selline lähenemine on oluline, et vältida ravimi tarbetut manustamist ja võimalikku kahju, mida see loomadele võib põhjustada. Lisaks peaksid arstid koertel omeprasooli manustamisega seotud kõrvaltoimeid ära tundma ja vajadusel ravi muutma.
Kirjeldus
Final thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
dog, proton pump inhibitors, adverse effects, hypergastrinemia, master thesis, magistritööd