Päikeseenergia kasutamine soojuspumba efektiivsuse tõstmiseks
Laen...
Kuupäev
2013
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Soojaveekollektorite poolt toodetakse suvekuudel intensiivse päikeselt tuleneva kiirguse tõttu sooja vett rohkem, kui seda jõutakse ära tarbida. Samuti puudub suvekuudel ka hoonete kütmise vajadus ja seega vältimaks energiast loobumist otsitakse antud töö käigus ülejäävale energiale salvestamisvõimalust. Soojaveekollektoritelt saadav energia suunatakse maapinda selle soojendamise eesmärgil, et siis talvekuudel, kui on vaja hoonete soojendamiseks palju soojusenergiat saab suvel kogutud soojusenergia maapinnast kätte maasoojuspumba efektiivsuse tõstmisega. Maasoojuspump tarvitab arvestatavas koguses elektrienergiat ja antud töö eesmärk oli leida elektrienergia kokkuhoid, mis toimus maasoojuspumba soojusteguri COP (coefficient of performance) parendamise teel.
Näidis arvutused teostati 200 ruutmeetrise köetava pindalaga eramu kohta, kui küttevajadusega eramul on 200kWh/m2 kohta ning 300kWh/m2 kohta.
Käesoleva töö põhijäreldustena võib välja tuua maasoojuspumba efektiivsuse tõstmise teel saadud elektrienergia säästud:
1. 50 soojaveekollektori kasutamisel õnnestus maapinna temperatuuri tõsta 1 kraadi võrra, mis andis 2,6 – 2,7% elektrienergia säästu;
2. 100 Soojaveekollektori kasutamisel õnnestus maapinna temperatuuri tõsta 3 kraadi võrra ja see andis 6,7 – 7% elektrienergia säästu.
Kuna fikseeritud suuruseks oli soojaveekollektori efektiivsus, soojendatava eramu köetav pindala ning antud eramu soojusvajadus siis muutuvaks suuruseks on soojaveekollektorite arv ja seega soojaveekollektorite efektiivsuse parendamise teel on võimalik soojaveekollektorite pindala ja arvu oluliselt vähendada.
Maasoojuspumba elektrienergia tarvet on võimalik vähendada suurel määral viies maasoojuspumba kollektor torud sügavamale maapinda, kuna maapinnal toimuvad keskkonna temperatuurimuutused on sügavamates pinnase kihtides rohkem hajuvad ja keskmine temperatuuri hälve väheneb.
Antud valdkonnas on võimalik väga palju uurida ja palju on reaalselt soojaveekollektorite ja maasoojuspumpade süsteemi rakendatavat, kuid eelnevalt tuleks teostada põhjalikemaid maapinna temperatuuri mõõtmisi ja kasuks tuleks ka sarnase süsteemi katsetused. Edasiste
uuringute käigus saaks suuremat rõhku panna ka maasoojuspumba poolt jahutava maapinna temperatuuri langusele.
Uurimustöö käigus viis lõputöö kirjutaja end kurssi erinevate viisidega kuidas päikeselt tulevat energiat kasutada vee soojendamiseks. Samuti sai selgeks, kuidas maasoojuspumbad maast soojuse kätte saavad ja millised on energia levimis viisid maapinnas ja energiakaod maapinnas.
The thesis has been created to find out electricity savings when ground has been used as thermal storage system. For this thesis the author worked out a method for calculating different values, such as solar collector potential energy, amount of energy needed to heat the ground and how to get different values to coefficient of performance. The thesis showed that the electricity savings are dependent on the temperature difference between the entering and exit of ground source heat pump. The surface temperature determines the amount of energy saved.
The thesis has been created to find out electricity savings when ground has been used as thermal storage system. For this thesis the author worked out a method for calculating different values, such as solar collector potential energy, amount of energy needed to heat the ground and how to get different values to coefficient of performance. The thesis showed that the electricity savings are dependent on the temperature difference between the entering and exit of ground source heat pump. The surface temperature determines the amount of energy saved.
Kirjeldus
Märksõnad
bakalaureusetööd