Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang
Laen...
Kuupäev
2014
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist,
mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund
on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus.
Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut,
toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Kurepalu paisjärv on tehisveekogu,
pindalalt (13,7 ha) ja mahult väike, veevahetus intensiivne, seepärast koguti setteproove
kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle
kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Kurepalu paisjärve varem uurinud. Seepärast
on suurt rõhku pööratud inventuurile.
Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide
seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames
uuritakse paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile.
Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda
soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused.
Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H.
Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T.
Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman.
Kirjeldus
Märksõnad
järved, järvede tervendamine, Kurepalu paisjärv, veehoidlad, uuringute aruanded