Andmebaasi logo
 

Growth development and ecology of midterm hybrid aspen and silver birch plantations on former agricultural lands

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorTullus, Hardi
dc.contributor.advisorTullus, Arvo
dc.contributor.authorLutter, Reimo
dc.contributor.otherBauhus, Jürgen (opponent)
dc.date.accessioned2017-08-09T08:03:17Z
dc.date.available2017-08-09T08:03:17Z
dc.date.defensed2017-09-15
dc.date.issued2017
dc.descriptionA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestryeng
dc.description.abstractDuring the recent decades, a novel land-use system called “short-rotation plantation forestry” has steadily expanded from southern regions to northern Europe. This tendency is mainly driven by the increasing demand for renewable energy resources like woody biomass and the pressure to reduce harvest in natural forests. Hybrid aspen (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) and silver birch (Betula pendula Roth) have proved to be among the most promising tree species for the intensive plantation forestry in Baltic Sea region on former arable lands. The current thesis makes a novel contribution to the long-term research and monitoring study about suitability of hybrid aspen and silver birch for the afforestation of former agricultural lands in Estonian conditions. Repeated-measurements of tree growth and physico-chemical soil characteristics were conducted in permanent sample plots in hybrid aspen (n = 51) and silver birch plantations (n = 11). Hybrid aspen and silver birch plantations height growth and stemwood production were two times greater than same-aged forestland birch and European aspen stands. The most suitable site types for both species were fertile Oxalis, Oxalis-Myrtillus and Aegopodium site types. Hepatica site type was less productive for both species. 15 years since afforestation, soil reaction decreased in A-horizon for both tree species, but generally fast-growing silver birch and hybrid aspen plantations have not depleted soil primary macronutrients. Soil available P and available water content were the main factors that had a growth-controlling effect on both tree species. Hybrid aspen plantations are C-sequestrating ecosystems already 15 years since afforestation of former arable lands. The main C sequestration in midterm hybrid aspen plantations was to above-ground biomass of trees. SOC pool changes in A-horizon depended from former land-use type, where SOC decreased in former grasslands, and remained unchanged in former cultivated cropland soils. The establishment of silver birch and hybrid aspen plantations offers a promising implementation for abandoned agricultural lands in terms of raw material production for the industry and climate change mitigation.eng
dc.description.abstractViimaste kümnendite jooksul on lühikese raieringiga metsaistandike rajamise praktika jõudnud soojema kliimaga aladelt põhjapoolsetele laiuskraadidele, sealhulgas Läänemere regiooni ja Eestisse. Taoline suundumus on seotud üha suureneva taastuvenergia ja puidutoorme vajadusega ning survega vähendada raiete intensiivsust looduslikes metsades. Arukask (Betula pendula Roth) ja hübriidhaab (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) on ühed sobivamad puuliigid lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimiseks Eesti tingimustes. Kuivõrd kiirekasvuliste metsaistandike produktsiooni ja ökoloogiat on raieringi teises pooles Eestis vähe uuritud, teostati käesoleva doktoritöö raames puude kasvu ja mulla füüsikalis-keemiliste tunnuste kordusmõõtmised püsiproovitükkidel 15 aasta vanustes hübriidhaava- (n = 51) ja arukaseistandikes (n = 11). Mõlema puuliigi kasvukiirus 15 kasvuaasta möödudes endistel põllumaadel oli kaks korda suurem võrreldes sarnaste kasvukohatüüpide kase- ja haavapuistutega metsamaal. Arukase- ja hübriidhaavaistandike kiirem kasv endistel põllumaadel avaldus jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja naadi kasvukohatüüpides. Mõlema puuliigi kasv on olnud aeglasem sinilille kasvukohatüübis. Kiirekasvulised hübriidhaava- ja arukaseistandikud ei ole vähendanud mulla peamiste makrotoitainete sisaldusi 15 kasvuaasta möödudes. Mõlema puuliigi kasvukiirus oli aeglasem muldadel, mille potentsiaalne veevaru ja omastatava fosfori sisaldus olid väiksemad. Juba 15 kasvuaasta möödudes on keskealised hübriidhaavaistandikud süsinikku siduvad ökosüsteemid. Põhiline süsiniku salvestamine on toimunud puude maapealses biomassis ja endiste põllumaade muldadel on suurem potentsiaal salvestada täiendavat süsinikku kui endistel rohumaadel. Lühikese raieringiga majandatavad arukase- ja hübriidhaavaistandikel on suur potentsiaal kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele rakenduse leidmiseks, puidutoorme tootmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks.est
dc.description.sponsorshipPublication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences.eng
dc.identifier.isbn978-9949-569-93-9
dc.identifier.issn2382-7076
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/3666
dc.identifier.urihttp://doi.org/10.15159/emu.21
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.relation.ispartofseriesEesti Maaülikooli doktoritöödest
dc.rights.urihttps://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/Riigikogu/act/519062017005/consolide
dc.subjectdissertatsioonidest
dc.subjectdissertationseng
dc.subjectmetsaistandikudest
dc.subjecthübriidhaabest
dc.subjectarukaskest
dc.subjectkultuurpuistudest
dc.subjectpõllumajandusmaaest
dc.subjectmullaviljakusest
dc.subjectökofüsioloogiaest
dc.subjectforest plantationseng
dc.subjectplanted forestseng
dc.subjecthybride aspeneng
dc.subjectsilver bircheng
dc.subjectagricultural landeng
dc.subjectsoil fertilityeng
dc.subjectecophysiologyeng
dc.titleGrowth development and ecology of midterm hybrid aspen and silver birch plantations on former agricultural landseng
dc.title.alternativeKeskealiste hübriidhaava- ja arukaseistandike kasvukäik ning ökoloogia endistel põllumajandusmaadelest
dc.typeThesiseng
dc.type.qualificationnamePhD

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt
Nimi:
Reimo Lutter PhD 2017.pdf
Suurus:
7.11 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Lae alla

Kollektsioonid

3. Doktoritööd