Kaitsealuste ja tunnusliikide leidumine kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaigas
Laen...
Kuupäev
2021
Kättesaadavus
02.09.2021
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Viimase sajandi jooksul on majandatavates metsades langenud surnud puidu ja vanade puude osakaal, mis on aga hädavajalikud elemendid ohustatud liikidele. Kõrged mitmekesisuse näitajad esinevad just vääriselupaikades, mis on elupaigaks mitmesugustele ohustatud seisundis olevatele liikidele.
Töö eesmärgiks on ülevaate andmine looduskaitsealuste ning vääriselupaiga (VEP) tunnusliikde leidumisest VEP tüübis A.1. kuusikud ja kuusesegametsad, kus liikide esinemist uuritakse Paali (1997) metsa tüübirühmade põhiselt.
Lõputöös kasutatud andmed on saadud Keskkonnaagentuuri hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Andmete korrastamiseks ja töötlemiseks on kasutatud programme QGIS 2.18.12 ning MS Excel. Analüüs liikide esinemissagedusest tüübirühmades viidi läbi Excelis ühefaktorilise dispersioonanalüüsiga (ANOVA) ning mitmeparameetrilise analüüsi (MRPP) jaoks kasutati programmi PC-ORD 6.
Keskkonnaregistrisse kantud A.1. tüüpi VEPidel leidus 1544 objektil kaitsealuseid või VEP tunnusliike. Liike kokku oli 211, kellest 132 kuulusid kaitse alla. VEPides leidunud looduskaitsealuste liikide hulk moodustas kõigist kaitsealustest liikidest 23%. Tüübirühmade põhjalikuma analüüsi tulemusena ei erinenud ükski tüübirühm liikide esinemissageduse poolest, mis tähendab et liikide esinemine ei sõltu peamiselt A.1 tüüpi metsa tüübirühmast, vaid oleneb metsa järjepidevusele viitavate elementide olemasolust. VEPid on olulised tugialad väljaspool kaitsealasid liikidele, kes vajavad eluks majandustegevusest puutumata metsa. Sellest tulenevalt soovitab autor edaspidiselt uurida VEPide sidusust metsakaitsealadega, kuna rangelt kaitstavate metsade sidususel on vajakuid. Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused toetavad vääriselupaikade kaitse olulisusust.
Over the last century the proportion of deadwood and old trees have fallen in managed forests. Those are essential elements for endangered species. High level of diversity occurs in woodland key habitats (WKH), which are habitats for various endangered species. Bachelor`s thesis aim is to give an overview of protected and WKH indicator species, who occur in spruce and mixed spruce forests. Species occurrence is analysed by Paali (1997) forest type groups. The used data is from Estonian Nature Information System (EELIS – abbreviation in Estonian) administrated by Estonian Enviromental Agency. The data was processed by using QGIS 2.18.12, MS Excel and PC-ORD 6. The species variation between forest type groups was analysed using a single-factor dispersion analysis (ANOVA) and a multi-response permutation procedure analysis (MRPP). There were found 1544 objects of A.1. type WKHs, which contained a record of protected species or WKH indicator species. Total number of found species was 211 of which 132 belong to list of protected species. Those 132 species make up 23% of all the species who are under protection in Estonia. The result of more detailed analysis was that species occurrence frequency did not differ among the forest type groups. That means occurrence of species does not depend on forest type groups, but on the existence of elements that indicates long forest continuity. Outside protected areas WKHs are important habitats for species who need unmanaged forests to survive. According to that it is recommended to investigate WKHs coherence with forest protection areas, because the coherence of strictly protected forests needs to be improved. The results and data support the importance of WKHs protection.
Over the last century the proportion of deadwood and old trees have fallen in managed forests. Those are essential elements for endangered species. High level of diversity occurs in woodland key habitats (WKH), which are habitats for various endangered species. Bachelor`s thesis aim is to give an overview of protected and WKH indicator species, who occur in spruce and mixed spruce forests. Species occurrence is analysed by Paali (1997) forest type groups. The used data is from Estonian Nature Information System (EELIS – abbreviation in Estonian) administrated by Estonian Enviromental Agency. The data was processed by using QGIS 2.18.12, MS Excel and PC-ORD 6. The species variation between forest type groups was analysed using a single-factor dispersion analysis (ANOVA) and a multi-response permutation procedure analysis (MRPP). There were found 1544 objects of A.1. type WKHs, which contained a record of protected species or WKH indicator species. Total number of found species was 211 of which 132 belong to list of protected species. Those 132 species make up 23% of all the species who are under protection in Estonia. The result of more detailed analysis was that species occurrence frequency did not differ among the forest type groups. That means occurrence of species does not depend on forest type groups, but on the existence of elements that indicates long forest continuity. Outside protected areas WKHs are important habitats for species who need unmanaged forests to survive. According to that it is recommended to investigate WKHs coherence with forest protection areas, because the coherence of strictly protected forests needs to be improved. The results and data support the importance of WKHs protection.
Kirjeldus
Bakalaureusetöö
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval
Märksõnad
bakalaureusetööd, ohustatud liigid, liigikaitse, metsa tüübirühmad, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), elurikkus, pärandkooslused, pärandmaastikud, maastikukaitse