Väliruumi strateegia raamistik : raport
Laen...
Kuupäev
2026
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Väliruumil (sh õuemaa, roheala, maastik ja muu hooneteväline ala) on keskne roll nii argiliikumise, liikumisharrastuse, õuesõppe kui ka taastumise ja puhkamise võimaldamisel. Väliruumi kvantiteet ja kvaliteet võivad varieeruda sõltuvalt vaatenurgast, sihtgrupist, tegevusest ja konkreetse väliruumi osutatavatest teenustest, sh ökosüsteemi teenustest. Väliruumi kasutamisega kaasnevad lisaks hüvedele ka keskkonnamõjud, ruumilised, sotsiaalsed ja ökoloogilised konfliktid ning teised keskkonnaõigluse1 küsimused, mis vajavad teadlikku käsitlemist.
Käesolev dokument käsitleb väliruumis viibimise, liikumise, õppe ja heaolu mitmetasandilisi ning -tüübilisi seoseid Eesti kontekstis, lähtudes arusaamast, et inimeste kehaline aktiivsus, vaimne tervis, õppimine ja sotsiaalne sidusus on tihedalt seotud igapäevase elukeskkonnaga. Uuringu lähtekohaks on arusaam, et tervist ja heaolu ei kujunda üksnes indiviidi valikud, vaid neid mõjutavad tugevasti ruumilised, sotsiaalsed ja institutsionaalsed tingimused, mille loomine ja suunamine on mh ühiskondlik vastutus (WHO, 2008; EIA, 2023). Tervise osana toonitatakse Eesti Inimarengu Aruandes (2023) (edaspidi EIA) vajadust arvestada inimeste haavatavusega erinevate vanusegruppide, elukorraldusest tulenevate perioodide ning pädevuste ja ühiskonnas osalemise võimekuse, samuti kriiside kontekstis.
Vajadus väliruumi kui katustermini täpsemaks määratlemiseks tuleneb nii teaduslikest kui ka valitsemisest tulenevatest põhjustest. Kaasaegsed rahvatervise käsitlused näitavad, et inimeste liikumist, vaimset heaolu ja sotsiaalset sidusust kujundavad eeskätt igapäevased elukeskkonnad, mitte üksnes individuaalsed valikud (World Health Organization, 2008; Eesti Inimarengu Aruanne 2023). Samal ajal sünnivad väliruumi puudutavad otsused paralleelselt spordi-, tervise-, haridus-, planeerimis- ja keskkonnapoliitikas, kuid sageli ilma ühise arusaamata sellest, kuidas need seosed inimese igapäevast liikumist, õppimist ja taastumist tegelikult mõjutavad. Terminoloogiline ebaselgus ja killustunud vastutus võivad omakorda mõjutada ruumiliste otsuste tegemist, vastutuse jaotust ning investeeringute prioriteete, jättes väliruumi potentsiaali rahvatervise ja sotsiaalse heaolu toetamisel osaliselt kasutamata – probleem, mis teravneb vananeva elanikkonna, vaimse tervise koormuse ja süvenevate kliimariskide kontekstis.
Kirjeldus
Tellija: SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus. Leping 4-1260
Teostajad: Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool
Täitja: Eesti Maaülikool, Põllumajanduse- ja keskkonnainstituut, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
Teostajad: Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool
Täitja: Eesti Maaülikool, Põllumajanduse- ja keskkonnainstituut, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
Märksõnad
väliruum, terminoloogia, rekreatsioon
Viide
Kose, M., Tuula-Fjodorov, R., Erit, K., Vacht, P., Vassiljev, P., Noormets, J., (2026). Väliruumi strateegia. Lähtekohad ja raamistik. Tartu: Eesti Maaülikool.