Sõnnikuhoidlatest välisõhku lenduvate lämmastik- (NOₓ, NH₃) ja väävliühendite (H₂S) emissioonifaktorite määramine : aruanne
| dc.contributor.author | Eesti Maaülikool | est |
| dc.contributor.department | Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Looma tervise ja keskkonna osakond | est |
| dc.date.accessioned | 2022-04-06T08:01:44Z | |
| dc.date.available | 2022-04-06T08:01:44Z | |
| dc.date.issued | 2012 | |
| dc.description.abstract | Loomakasvatusest lendub välisõhku süsihappegaasi (CO2), metaani (CH4), ammoniaaki (NH3), dilämmastikoksiidi (N2O) ja väävelvesinikku (H2S). Vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RT I 2004, 43, 298) on saasteainete atmosfääri viija kohustatud maksma saastetasu. Loomakasvatuses on käesoleval ajal suurimaks kuluallikaks saastetasu, mida makstakse ammoniaagi ning vähemal määral dilämmastikoksiidi õhkupaiskamise eest. Saasteainete koguste kalkuleerimiseks kasutatakse keskkonnaministri määruses nr. 48 (RTL 2008, 99, 1390) „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ toodud metoodikaid ning emissioonifaktoreid. Nimetatud määruse vastuvõtmise vajadus tulenes Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadusest (RT I 2001, 85, 512), mis kohustas künnisvõimsusi ületavaid loomakasvatusettevõtteid taotlema keskkonna kompleksluba. Kompleksloa üheks osaks on saasteainete emissiooni arvutused, mis on ka saastetasude maksmise aluseks. Määrusest nr. 48 tulenevalt on peamine saasteainete lendumise allikas sõnnikuhoidla. Hoidlatest lenduvate saasteainete emisioonifaktorid on üle võetud Euroopa Liidu vastavatest dokumentidest, peamiselt kasutati IPPC BREF materjale. Kuna Eestis on vedelsõnnikutehnoloogiat laialdasemalt kasutatud alles viimasel kümnendil, siis puuduvad ka saasteainete emissioonifaktorite osas meie klimaatilistele tingimustele vastavad võrdlusandmed. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli: 1) Hinnata tegelikku saasteainete (ammoniaak, väävelvesinik ja dilämmastikoksiid) lendumist erinevat tüüpi sõnnikuhoidlatest; 2) Vastavate (olemasolevate) emissioonifaktorite täpsustamine; 3) Pindalaühikust lähtuvate emissioonifaktorite leidmine. Määruses 48 on emissioonifaktorid esitatud protsendina potentsiaalse saasteaine hoidlasse ladustatud kogusest. | est |
| dc.description.sponsorship | SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse | est |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/7255 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | est |
| dc.rights | Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess | eng |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ | |
| dc.subject | sõnnikuhoidlad | est |
| dc.subject | heitmed | est |
| dc.subject | ammoniaak | est |
| dc.subject | väävelvesinik | est |
| dc.subject | dilämmastikoksiid | est |
| dc.subject | määramine | est |
| dc.subject | uuringute aruanded | est |
| dc.title | Sõnnikuhoidlatest välisõhku lenduvate lämmastik- (NOₓ, NH₃) ja väävliühendite (H₂S) emissioonifaktorite määramine : aruanne | est |
| dc.title.alternative | SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2010.a. keskkonnakorralduse alamprogrammi projekt nr. 5 (sihtfinantseerimise leping nr. 10-10-1/583) | est |
| dc.type | Report | eng |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- KIK_2010_5.pdf
- Suurus:
- 384.46 KB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst