Andmebaasi logo
 

Põrandapinnete kahanemispingete määramine

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2011

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Betoonpõrandate vastupidavus on tänapäeval suureks probleemiks paljudes tööstusharudes. Erilist tähelepanu pööratakse põrandate kulumiskindlusele ja seetõttu kasutatakse selle parendamiseks erinevaid pinnakõvendeid. Esineb olukordi, kus põrandapind eraldub aluspinnast ja toimub nn kihistumine, mis on tekkinud tihedast pealispinnast ning betooni kivistumise käigus välja imbuvast veest. Pinnakihi alla tekivad õhu- ja veetaskud, mille koormamisel tihendatud põrandapind tõuseb aluspinnast lahti. Pinnakõvenditel ja aluspinnal on eeldatavasti erinevad kahanemised ja seda tuleks arvestada kui üht põhjust, mis võib nõrgestada põrandakonstruktsiooni. Uurimustöö eesmärgiks on uurida erinevate pinnakõvendite kahanemist, arvutada kahanemispinged ja võrrelda neid tavabetooni kahanemisega. Katseseeriaid tehti neli ja iga seeria koosnes 12 katsekehast. Pinnakõvendid olid valmis kuivsegud, millele lisati vett ja valati vormidesse. Kahanemise mõõtmisi tehti kahe meetodiga: ühel juhul mõõdeti katsekeha pikkuse muutu ja paralleelselt rakendati ka poolpurustavat augumeetodit. Esimese puhul teostati mõõtmised tuginedes standardile ASTM C490 ja teise puhul vastavalt standardile ASTM E837-08. Kahanemispingete määramiseks mõõdeti katsekehade elastsusmoodulid surve- ja paindekatsetega, kasutades tensoandureid. Kahanemispinged sõltuvad materjalide elastsusmoodulitest, millest tulenevalt muutuvad kahanemispingete väärtused süsteemis alus-pinne. Läbi viidud katsete tulemusena toimus suurem kahanemine pinnakõvenditel kui betoonil. Pinnakõvendite elastsusmoodulid tulid erinevad. Kahanemispingete erinevused saab määravaks siis, kui pinnakõvendi paigaldatakse kivistunud aluspinnale.
Durability of concrete floors is a major problem in many industrial facilities nowadays. Particular attention is paid to the wear resistance of the floors and therefore different surface hardeners are used to improve this property. There are situations where floor surface separates from the subbase and so-called delamination takes place, which emerged from dense top surface and infiltrating water during the curing of the concrete. Under the surface layer, air- and waterpockets are being formed and when load is applied then the compacted floor surface detaches from the subbase. Surface hardeners and subbase are expected to have different shrinkage and should be taken into consideration as one of the reasons that can weaken a floor structure. The aim of this study is to research shrinkage of different surface hardeners, to calculate shrinkage stresses and to compare it with shrinkage of the concrete. Four series of experiments were carried out, each series consisted of 12 specimens. Specimens were casted by adding water to the dry mixes of surface hardeners. Determination of shrinkage was carried out by two methods: by length change measurements and by semi-destructive hole-drilling method. Experimental procedure was carried out according to the standards ASTM C490 and ASTM E837-08, respectively. Modulus of elasticity was measured with strain gauges by pressure test and bending test to determine shrinkage stresses. Shrinkage stresses depend on modulul of elasticity of hardeners and which affect the shrinkage stresses in system subbase-coating. Test results showed that surface hardeners had higher shrinkage than plain concrete. The difference of shrinkage stresses becomes a significant when surface hardener is poured onto the hardened subbase.

Kirjeldus

Magistritöö Maaehituse õppekaval

Märksõnad

kahanemispinged, pinnakõvendid, betoonpõrandad, pikkuse muudu mõõtmine, augumeetod, magistritööd

Viide

Kollektsioonid