Andmebaasi logo
 

Meie põhiliste okaspuuliikide päritolupiirkondade tähtsusest ning metsa paljundusmaterjali hetkeolukorrast Eestis

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesolevas töös on kirjeldatud metsa paljundusmaterjali viimase viia aasta statistikat. Samuti on töös kirjeldatud hariliku männi ja hariliku kuuse päritolupiirkondade olulisust. Töö peaeesmärk on kokku võtta 5 aasta statistika Eesti metsapaljundusmaterjali kohta ning seostada seda okaspuude päritolupiirkondadega. Kasutatud on erinevaid metsanduslikke uurimusi (Kurm, M., Etverk, I.) ning erinevatest aastatest Aastaraamat Mets pärinevat statistikat. Samuti on kasutatud keskkonnaministri määrusi ning metsa majandamise eeskirja. Töös ei ole kasutatud autori enda uurimusi ega katseid ning kogu töö põhineb kirjandusallikate võrdlusel. Käesoleva tööga saab kinnitust päritolupiirkondade tähtsus ja mõju ulatus meie põhilistele okaspuuliikidele. Hariliku kuuse puhul ei tohi metsa paljundusmaterjali sisse tuua kaugemalt (Lõunapoolt) kui Valgevene Vabariigist (32o ip. ja 52o pl.). Hariliku männi puhul saab väita, et kontinentaalsetest piirkondadest pärit puud ei suuda Eestis kasvada metsapuu kõrgusesse (põõsastuvad) ning on tundlikud männi-pudetõve vastu. Samuti saab öelda, et mida lähemal teineteisele asuvad päritolu- ja kasvupiirkond, seda pikemaks ning jämedamaks on puud võimelised kasvama. Statistika kinnitab, et Eestis on kaetud suur osa metsauuendusmaterjali vajadusest ning puudujäägi korral on võimalik materjali sisse tuua. Samuti on näha, et Eesti-siseselt on uuendusmaterjaliga kaetud kõik neli hariliku männi pärinemispiirkonda kui ka kaks hariliku kuuse piirkonda. Andmed näitavad, et igal aastal toodetakse Eestis kokku 30 kuni 45 miljonit metsataime mis leiavad kasutust nii metsauuenduses, taimlamajanduses kui ka väliskaubanduses. Tulemuseks on kergesti loetav, kokkuvõttev ja seostatud informatsioonikogumik meie põhiliste okaspuuliikide geograafilisuse olulisusest ning metsa paljundusmaterjali ülevaatlik statistika.
This thesis is written to give an overview of the statistics of forest renewal material during past 5 years. Also it contents the importance of origin for Scots pine and Norway spruce. The main purpose of this thesis is to connect the past 5 year statistics of forest renewal material to the importance of origin of our main coniferous species. Thesis is based on previous forestry studies (Kurm, M., Etverk, I.) and the statistics from Yearbook Forest. It also has references to the decree of Rules of Forest Management and decrees signed by Minister for the Environment. The thesis does not contain any studies or tests by the author herself and is solely based on literature. The thesis confirms the importance and lenghts of origin for our main coniferous species. For Norway spruce it is allowed to bring renewal material to Estonia from as far South as the Republic of Belarus. Scots pine with more continental origin then Estonia is not capable of rising to tree hight and is more sensitive to certain funguses. It is also certain that the closer the region of origin and the region of planting are to each other the better the growth of trees can be. Statistics show that Estonia can cover most of it’s need for forest renewal material, should we need more then we can produce the external trade can provide. It also shows that within Estonia all four regions for Scots pine and two regions for Norway spruce are ensured with renewal material. Based on statistics Estonia produces 30 to 45 milion forest plants per year which are being used in renewing forests, forest nurseries and trade. The outcome is easily readable and conclusive information about geographical origins and the statistics conserning forest renewal material.

Kirjeldus

Märksõnad

päritolupiirkond, metsa paljundusmaterjal, statistika, okaspuuliigid, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid