Sademeveesüsteemide projekteerimise aluste kaasajastamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 28.05.2019 sõlmitud lepingu nr. 3-2_3/8691-6/2018 lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Läänemere äärsetes riikides on eelmisel sajandil tuvastatud statistiliselt oluline kliima
soojenemine. Aasta keskmine õhutemperatuur on tõusnud nii Eestis (Jaagus 2006; Kont jt.
2007) kui ka naaberriikides: Lätis (Lizuma 2007), Soomes (Tietäväinen jt. 2009), Venemaal
(Anisimov jt. 2011), Rootsis (Alexandersson 2002). Õhutemperatuuri tõusuga seonduvalt on
suurenenud valingvihmade intensiivsused ja lühialalisi sademethulkasid, mis omakorda on
põhjustamas üha enam lokaalseid uputusi Eestis. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda
rohkem veeauru õhku mahub. Seega saab atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkida
näiteks suuri rohkelt sademetevett sisaldavaid rünkasajupilvi, mis võivad suhteliselt
klokaalselt intensiivsete sademetena maha sadada. Mida intensiivsemad on sademed ja
lühiajaliselt allasadava valingvihma hulk, selle suurenemine näiteks tulevikus, seda suurem
on ka koormus sademeveesüsteemidele.
Kliimamuutusest tuleneva mõjudega kohanemine on Eestis üks tähtsamaid keskkonna
probleeme, millega riik on viimastel aastatel tegelenud. Kuigi kliimamuutusest tingitud
valingvihmade suurenemine on vähemalt lailadase meediakajastuse tõttu ilmne, puudub
hetkel Eestis arusaam, kui palju ja kas valingvihmad on intensiivsemaks läinud.
Sademeveesüsteemi projekteerimisel lähtutakse senini Eesti Vabariigi standardist 848:2013
«Väliskanalisatsioonivõrk». Standardi arvutusvihmade koostamisel on kasutatud
meteoroloogiajaamade andmeid, mis on pärit eelmise sajandi esimesest poolest. Mõõdetud
andmed lõppevad aastal 1961, seega on arvutusvihmad ligi 60 aastat vananenud ja
arvutusvihmade koostamise metoodika ei vasta tänapäevasele metoodikale. Kehtiv standard
ei arvesta kliimamuutuste mõjuga.
Lisaks kliimamuutusele on suurenenud sademeveesüsteemide hüdrauliline koormus tänu
kõvakattega pindade ehitamisele sademeveesüsteemi valgaladele. Eestis algas linnastumine
19. saj teisel poolel, intensiivistus alates 1950ndatest, mille põhjuseks oli industrialiseerimine.
Viimastel aastakümnetel on linnastumine jätkunud, mille tulemusena on aina rohkem rohealad
asendunud hoonetega ja neid teenindatavate teedega ning platsidega, mis on kõvakattega
(asfalt või kivisillutis). See kõik on tinginud olukorra, kus enamus Eesti linnades välja ehitatud
sademeveesüsteeme on suure tõenäosusega aladimensioneeritud. Selle tulemusena on
sagenemas uputused Eesti linnade sademeveesüsteemides, kus sademeveesüsteem ei
suuda vastu võtta kogu sademeveevett. Eestis saab esile tõsta Tartus ja Tallinnas aastatel
2016 ja 2017 aset leidnud valingvihmasid, mis põhjustasid varalist kahju. 03.07.2016 hoovihm
põhjustas Tallinnas mitmel pool suuri üleujutusi, kui ühe tunniga sadas maha 40 mm. Samal
5
päeva Tartus oli lühialaine uputus Lõunakeskuse parklates (Joonis I), ametlikult mõõdeti
sademetehulgaks 25 minutiga 21 mm. Järgmisel aastal 17. augustil põhjustas tugev vihmasadu Rocca al Mare keskuses ja parklas
uputuse, mis sai ka suure vastukaja meedias. Selliseid näiteid leiab palju, sh 2020.a.
Antud uuringus käsitletakse kliimamuutuse ühte komponenti – lühiajalisi sademeid.
Sademeveesüsteemid projekteeritakse enamasti elueaga 30–50 aastat. Seega on lisaks
kaasajastatud arvutusvihmadele vajalik teada ka võimaliku kliimamuutuste mõju tulevikus.
Töös tehakse trendianalüüs kõikidele meteoroloogiajaamadele, analüüsides muutuseid
arvutusvihmade intensiivsustes. Analüüsi tulemuste põhjal uuritakse kas ja kuidas võtta
arvesse võimalikku kliimamuutuste mõju tulevikus.
Projekti põhieesmärgiks on statistiliselt analüüsida mõõdetud lühiajalisi sademeid, mille põhjal
pakutakse välja uus arvutusvihmade metoodika sademeveesüsteemide projekteerimiseks.
Antud metoodika peab olema rakendatav Eesti territooriumil mis tahes asukohas. Teiseks
eesmärgiks on välja selgitada võimaliku kliimamuutuse mõju suurus ja trend Eesti
arvutusvihmades ning välja pakkuda lahendus, kuidas projekteerimisel arvestada
kliimamuutuse mõju ka tulevikus. Kolmandaks koostatakse võrdlusanalüüs hetkel kehtiva
Eesti Vabariigi standardi 848:2013 «Väliskanalisatsioonivõrk» ja töö käigus saadud tulemuste
vahel.
Kirjeldus
Märksõnad
sademeveesüsteemid, projekteerimine, kliimamuutused, sademevesi, vihm, aruanded