Söögiseente Pleurotus ostreatus ja Hypholoma capnoides kultiveerimine harvendusraie käigus tekkinud kändudel
| dc.contributor.advisor | Vester, Marili (juhendaja) | |
| dc.contributor.advisor | Adamson, Kalev (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Runtal, Meery | |
| dc.contributor.department | Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool | est |
| dc.date.accessioned | 2025-05-28T08:30:47Z | |
| dc.date.available | 2025-05-28T08:30:47Z | |
| dc.date.defensed | 2025-06-03 | |
| dc.date.issued | 2025 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Kännud, mis jäävad pärast raiet metsa on sobilikuks substraadiks söögiseente kasvatamiseks. Kändudele tekib sageli rohkelt kännu- ja juurevõsu, mis suurendab kultuuri hoolduse vajadust, mistõttu uuritakse antud bakalaureusetöös austerserviku kasutamise mõju keskkonnasõbralikuks lahenduseks kännu- ja juurevõsu tekke vähendamiseks. Eesmärgiks oli hinnata erinevate austerserviku seenetüvede viljumist harvendusraie käigus tekkinud hariliku haava, sanglepa ja kase kändudel ning analüüsida austerservikuga nakatamise mõju kännu- ja juurevõsu tekkele. Samuti hinnata kännu mõõtmete mõju austerserviku viljumisele. Lisaks hinnati juurepessu ja külmaseene esinemist kuuse ja männi kändudes enne kändude söögiseen suits-kollanutiga nakatamist. Kasutusel oli neli erinevat austerserviku seenetüve, millega nakatati kokku 750 kändu, millest 150 on kontrollkännud. Töö käigus mõõdeti kändudelt kännu kõrgus ja diameeter kahes suunas. Pärast nakatamist, sügisel, loeti kokku viljakehad ning kännu- ja juurevõsud. Statistilisel analüüsil oli kasutusel ANOVA ja T-test. Töö tulemustena selgus, et hariliku haava kännu- ja juurevõsu arvus esines nakatatud kändude ja kontrollkändude vahel statistiliselt oluline erinevus, kus kännu- ja juurevõsu arvukus oli suurem harilikul haaval kui kontrollkändudel. Erinevate seenetüvede viljumises ei esinenud statistilisi erinevusi harilikul haaval, kasel ega sanglepal. Viljunud kändude keskmiseks mahuks saadi 11229 cm3 ning viljumata kändude keskmiseks mahuks 19036 cm3. Viljunud kändudel viljakehade arvus ei esinenud statistiliselt olulist erinevust olulisuse nivool 0,05, kui kände võrreldi diameetriklassides (>15 cm ja <15 cm). Juurepess ja külmaseen tuvastati nakatamise eelselt nii kuuse kui ka männi kändudest. | est |
| dc.description.abstract | Stumps that remain after felling are a suitable substrate for cultivating edible mushrooms. As stumps often produce numerous stump shoots and root sprouts, increasing management needs, this bachelor's thesis explores the use of oyster mushroom as an environmentally friendly solution to reduce stump shoots and root sprouting. The aim was to assess the fruiting of different oyster mushroom strains on the stumps of common aspen, alder and birch after thinning and to analyse the effect of oyster mushroom inoculation on the formation of stump and root sprouting. The study also assessed the effect of the stump size on the fruiting of oyster mushrooms. In addition, the occurrence of root rot (Heterobasidion spp.) and Armillaria spp. in spruce and pine stumps before inoculation with edible fungus conifer tuft (Hypholoma capnoides) was assessed. Four different oyster mushroom strains were used, with which a total of 750 stumps were infected, 150 of which are control stumps. The height of the stump and diameter in two directions were measured. After infection, in autumn, the fruiting bodies and shoots were counted. Statistical analysis included ANOVA and T-test. As a result, it turned out that there was a statistically significant difference in the number of stump shoots and root sprouts of common aspen between infected stumps and control stumps, where the number of shoots was higher in the infected stumps. There were no statistical differences in the fruiting of different mushroom strains in aspen, birch or alder. The average volume of fruited stumps was 11229 cm3 and the average volume of unfruited stumps was 19036 cm3. There was no statistically significant difference in the number of fruiting bodies between stumps from diameter classes >15 cm and <15 cm. Before inoculation, Heterobasidion spp. and Armillaria spp. were found in the stumps of both spruce and pine. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/9829 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.rights | info:eu-repo/semantics/openAccess | eng |
| dc.rights | Attribution 4.0 International (CC BY NC ND 4.0) | eng |
| dc.rights.uri | https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | kännuvõsu | est |
| dc.subject | juurevõsu | est |
| dc.subject | austerservik | est |
| dc.subject | suits-kollanutt | est |
| dc.title | Söögiseente Pleurotus ostreatus ja Hypholoma capnoides kultiveerimine harvendusraie käigus tekkinud kändudel | est |
| dc.title.alternative | Cultivation of edible mushrooms Pleurotus ostreatus and Hypholoma capnoides on stumps resulting from thinning operations | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | eng |
| rioxxterms.freetoread.startdate | 03.09.2025 |