Jalakasurma levik ning ohtlikkus Eesti metsades ja haljasaladel : täitmise aruanne
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Jalakate tervislik seisund Eestis on olnud teemaks juba 1930ndatel aastatel, sellest ajast
pärinevad patogeeni leiuandmed. Hilisemal ajal on jalakasurma kohta tehtud märkmeid pigem
parkide ja haljasalade inventuurides. Esimeste sisulise jalakasurma analüüsini jõudsime alates
2013. aastast kui metsapatoloogideni tulid teated Tallinna linnas kahjustatud jalakatest.
Üllatuslikult selgus, et Tallinna esimene isoleeritud jalakasurma tekitaja osutus võõraks
Ameerika päritolu jalakasurma tekitaja alamliigiks Ophiostoma novo-ulmi subsp. americana.
Hilisemad jalakate tervisliku seisundi hinnangud ja proovide kogumised toimusid juba kogu
Eestis.
Jalakas ja künnapuu on väärt linnahaljastuse puud, kuid on ka väga olulised liigid bioloogilise
mitmekesisuse seisukohast, nendega on kohastunud elama mitmed erinevad spetsiifilised
sambliku- ja seeneliigid. Kuigi, tegemist on vähelevinud metsapuudega (katvus ca 0,1%), siis
linnakeskkonnas ja haljastuses tervikuna on jalakad esteetiliselt hinnatud liigid. Enne
jalakasurma kahjutuse aega on jalakaid hinnatud üheks linnakeskkonda paremini taluvateks
liikideks. Kui harilik jalakas on oluline bioloogilise mitmekesise hoidja metsakoosluses, siis
künnapuu on ise kaitsealune puuliik.
Jalasurma leviku ja kahjutuse hindamiseks ning analüüsiks ongi nimetatud projekt ellu
kutsutud. Käesolev projekt analüüsis lisaks haigusetekitajatele ka kahjurputukaid ehk
patogeeni siirutajaid.
Täpsemad projekti eesmärgid on järgmised: 1) seirata jalakasurma tekitajate levikut ja
ohtlikkust; 2) hinnata võimalike patogeeni vektoreid ja nende arvukust; 3) töötada välja ja
testida patogeeni DNA põhiseid tuvastamise võimalusi kiireks avastamiseks; 4) katseala
rajamine ja tõrjestrateegia välja töötamine.
Kirjeldus
Märksõnad
jalakas, levik (biol.), taimehaigused, metsad, haljasalad, Eesti, aruanded