Ahtme mk ammendatud jääksoode ökoloogiline analüüs selgitamaks perspektiivseid rekultiveerimisvõimalusi : sisuline aruanne
Laen...
Kuupäev
2008
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Veel pool sajandit tagasi kaevandati turvast võrdlemisi väikeses koguses ja valdavalt
rabade servast pätsidena (Karofeld, 2006). Et sood enne ei kuivendatud ja
turbaaukude kõrval säilis sootaimestik, taastus loodus sellistel kaevandamisaladel
üsna kiiresti. Olukord muutus drastiliselt 1950. aastatel, kui turba tootmiseks võeti
kasutusele freestehnoloogia. Nüüdisaegse turbakaevandamise tulemusena jäävad
soodest järele suhteliselt tiheda kraavivõrgustikuga, taimkatteta ning õhema või
tüsedama turbakihiga (jääkturbaga) tasased alad, mida nimetatakse jääksoodeks
(Paidla, 1975). Praeguseks ei ole täit ülevaadet, kui palju Eestis jääksoid üldse on.
Tõenäoliseks peetakse nende kogupindalaks ligikaudu 10 000 ha, millele lähima
kümnekonna aastaga lisandub veel niisama palju (Karofeld, 2006). EL liikmesmaade
ammendatud jääksoodest on ainult 36% rekultiveeritud (Lode, 1997).
Käesoleva projekti eesmärgiks oli ammendatud jääksoode ökoloogilise seisundi
hindamine ja rekultiveerimisvõimaluste analüüsimine. Teostatud pilootuuringu käigus
selgitati substraadi sobivus rekultiveerimiseks ja limiteerivad toitained, et
rekultiveerimisel tasakaalustada substraadi toitainete bilanssi. Projekti käigus
väljatöötatud rekultiveerimisvõimalus(t)e rakendamisel tuleks metsamajanduslikku
käibesse tagasi momendil kasutusest väljasolevad ammendatud freesturbaväljad IdaVirumaal ja suureneks antud ala bioloogiline mitmekesisus. Saadud teadmistelekogemustele tuginedes on võimalik hinnata teistes Eesti piirkondades ammendatud
jääksoode rekultiveerimisvõimalusi. Mahajäetud freesturbaväljade edukas
rekultiveerimine vähendab õhku lenduva kasvuhoonegaasi kogust, mis omab väga
suurt lokaalset ja globaalset tähtsust.
Kirjeldus
Märksõnad
jääksood, rekultiveerimine, metsastamine, aruanded