Tree growth and the factors affecting it in young hybrid aspen plantations
Laen...
Failid
Kuupäev
2010
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Lühikese raieringiga metsandus (SRF) on uudne metsakasvatuslik meetod hemiboreaalsesse metsavööndisse kuuluvas Eestis. Eesti kliimas SRF jaoks sobilik puuliik peab olema noores eas kiirekasvuline ning samas külmakindel. Teiste maade kogemuse põhjal on meie regioonis üheks kõige kiiremakasvuliseks lehtpuuks hübriidhaab – hariliku haava (Populus tremula L.) ja Ameerika haava (P. tremuloides Michx.) kunstlikul teel saadud ristand, mis ületab heteroosi tõttu kasvukiiruse ning biomassiproduktsiooni poolest tunduvalt oma lähteliike. Hübriidhaavaistandike kasvatamise peamiseks eesmärgiks on toota 25-aastase raieringiga paberipuitu (jämedamatest tüvedest haavapalki). Eestis on alates 1999. aastast rajatud endistele põllumajandusmaadele üle 700 ha hübriidhaavaistandikke, hübriidhaaba on katseliselt istutatud ka ammendatud põlevkivikarjääri metsastamiseks. Arvestades eeltoodut, püstitati käesoleva doktoritöö eesmärgid: 1) hinnata puude kasvu ja produktsiooni noortes hübriidhaavaistandikes; 2) uurida endiste põllumuldade keemiliste ja füüsikaliste omaduste mõju hübriidhaabade kasvukiirusele ja toitainete omastamisele; 3) määrata maapealse lehtedeta biomassi produktsioon, allokatsioon, peamiste toitainete sisaldus ja kalorsus noortes hübriidhaavakultuurides; 4) uurida hübriidhaava sobivust ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiseks; 5) täiendada olemasolevaid teadmisi taim-muld suhetest SRF istandikes ja anda praktilisi soovitusi kasvukoha valikuks hübriidhaavaistandike rajamiseks.
Püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks rajati 58 püsiproovitükist (á 0,1 ha) koosnev katsealade võrgustik 26 hübriidhaavakultuuris. Katsealadel mõõdeti puude takseertunnused, määrati puulehtede peamiste toitainete sisaldused, võeti mudelpuud biomassi produktsiooni ja omaduste analüüsimiseks ning teostati põhjalik mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste analüüs.
Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et hübriidhaab on Eesti kliima- ja mullatingimustes noores eas kiirekasvuline ja suure produktsioonivõimega lehtpuu. Kümneaastases hübriidhaavaistandikus võib puude keskmine kõrgus ulatuda 13 m-ni ja tagavara olla kuni 87 tm ha–1. Endistel põllumajandusmaadel on puude kasv noores eas seotud eelkõige mulla hüdrofüüsikaliste omadustega, eelnevalt väetatud muldade toitainevarud on olnud enamasti piisavad. Hübriidhaavale sobilikud mullad on ülaosas kergema lõimisega parasniisked või gleistunud leetunud, näivleetunud ja leetjad mullad. Mulla eripinna ja lasuvustiheduse põhjal kaudselt määratavat taimede poolt omastatava vee varu mullas võib pidada heaks indikaatoriks kasvukoha valikul, seejuures on olulised ka alumiste mullakihtide omadused. Kiireks kasvuks piisav omastatava vee varu 75 cm mullakihis on üle 150 mm. Hübriidhaabade biomassi allokatsioon, kuivaineühiku toitainesisaldus ja kütteväärtus on sarnased teiste kiirekasvuliste lehtpuude vastavate näitajatega. Energiapuidu tootmisel peaks tüve sihtdiameeter olema vähemalt 4 cm, mis tagab suurema puidu osakaalu biomassis. Hübriidhaab suudab kasvada karjääripuistangu ekstreemsetes tingimustes, kuid seal ei avaldu noores eas tema suur kasvupotentsiaal, puud kasvavad kiiremini taastatud huumuskattega karjäärialal.
Kirjeldus
Märksõnad
haab, hübriidhaab, kasv, istandused, taimeökoloogia, metsakasvatus, Eesti, dissertatsioonid