Andmebaasi logo
 

Harilike mändide (Pinus sylvestris L.) kõrguskõverate analüüs ning laasimise mõju kõrguskasvule laasimiskatsealadel Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorKask, Regino (juhendaja)
dc.contributor.advisorPadari, Allar (juhendaja)
dc.contributor.authorNaarits, Alari
dc.date.accessioned2016-05-20T07:36:16Z
dc.date.available2016-05-20T07:36:16Z
dc.date.defensed2016-05-31
dc.date.issued2016
dc.description.abstractKäesolevas bakalaureusetöös on vaatluse alla võetud järgnevaid aspekte: kuidas muutub kõrguskõver ajas Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kvartalitel JS222, JS288 ja JS276, kuhu oli rajatud T. Kriguli poolt elavokste laasimise katseala. Uuriti hüpoteesi, kas boniteedi järgi saab arvutada puistu kõrgusi. Samuti oli töö eesmärgiks hariliku männi näitel välja selgitada, kas elusokste laasimine mõjutab kõrguskasvu või mitte. Uurimistöö jaoks langetati 2012. ja 2015. aasta talvel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide nr. 9223 ja nr. 3544 raames Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kvartalitel JS222, JS288 ja JS276 kokku 23 mudelpuud, millest 8 oli laasitud ja 15 laasimata. Mudelpuude edasine töötlemine ja mõõtmine toimus Eesti Maaülikooli õpperuumides. Saadud tulemusi analüüsiti ning võrreldi laasimata ja laasitud puudel. Mudelpuude mõõtmisandmete põhjal arvutati kõrguskõverad. Kõrguskõverate järgi analüüsiti erinevates vanustes mudelpuude kõrguse ja diameetri suhet. Antud töös selgus, et okste laasimine kõrguse juurdekasvule märgatavat mõju ei avalda. Laasitud puude aastane kõrguse juurdekasv on samaväärne, mis on laasimata puudel. Töös uuriti, kuidas vähimruutude meetodiga arvutatud kõrguskõverate piirväärtused muutusid ajas, samuti võrreldi saadud tulemusi boniteedi järgi arvutatud kõrguskõveratega. Hüpoteesiks oli, et boniteedi järgi saab määrata puistu kõrgusi. Uurimusest selgus, et puistusiseselt vanusega 50 kuni 120 aastat kõrgusekõvera piirväärtuse ja boniteerimiskõvera suhe on suhteliselt stabiilne. Seega kõrgusekõvera parameetrite arvutamisel piisab, kui 50-aastases puistus on mõõdetud kõrgus-diameeter paaride järgi kõrgusekõver. Hiljem saab kõrgusekõvera parameetrite arvutamiseks kasutada kõrgusekõvera piirväärtust, boniteerimistabelit ning puistu keskmist kõrgust ja diameetrit. Tööst selgus, et seda meetodit saab kasutada vaid puistu siseselt kuna vaadeldud koefitsient osutus erinevates puistutes erinevaksEST
dc.description.abstractPresent thesis observes following aspects: how the height curve changes in time in forest blocks JS222, JS288 and JS276 located in Järvselja Training and Experimental Forest District where branch pruning test areas were founded by T. Krigul. The hypothesis was examined, if stand height can be calculated according to the stand value. Also, the aim of this research was to find out if pruning affects height increment or not. For the research, 23 model trees, of which 8 were pruned and 15 were unpruned, were felled in winter of 2012 and 2015 within the framework of Environmental Investment Centre projects no. 9223 and No. 3544 in forest blocks (JS222, JS288 and JS276) of Järvselja Training and Experimental Forest District. Further processing and measuring of model trees were done in Estonian University of Life Sciences. The results of pruned and unpruned trees were analysed and compared. Height curves were calculated based on the results of measured model trees. Height and diameter ratio of different model tree ages was analysed according to the height curves. Research showed that pruning did not show significant effect on height increment. The height increments of pruned and unpruned model trees were the same. In this research, observation was about how limit values of the height curve changed in time calculated according to regression analysis. Also, the result was compared to height curves calculated according to the stand value. Height of stands can be calculated according to the stand value was the hypothesis. The study revealed that within the stand aged from 50 to 120 years the ratio between limit value of the height curve and the curve of stand value were relatively stable. Thereafter, parameters of height curve can be calculated according to the limit value, table of stand values, average height and diameter. Research showed that the method can only be used within the stand because the observed coefficient turned out to be different in different stands.en
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2617
dc.subjectmändEST
dc.subjectkõrgusEST
dc.subjectkasvEST
dc.subjectanalüüsEST
dc.subjectlaasimineEST
dc.subjectJärvselja Õppe- ja KatsemetskondEST
dc.subjectbakalaureusetöödEST
dc.titleHarilike mändide (Pinus sylvestris L.) kõrguskõverate analüüs ning laasimise mõju kõrguskasvule laasimiskatsealadel Järvselja Õppe- ja KatsemetskonnasEST
dc.title.alternativeHeight curve analyze of scots pine (pinus sylvestris l.) and pruning influence to height increment in Järvselja Training and Experimental Forest Districteng
dc.typeBachelor Thesis

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt
Nimi:
Alari_Naarits_2016BA_MT_täistekst.pdf
Suurus:
1.04 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Lae alla

Kollektsioonid

1. Bakalaureusetööd