Andmebaasi logo
 

Eestis aretatud maasika ja vaarika sordid ja nende keemilise koostise võrdlus looduslike liikidega

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2017

Kättesaadav alates

alates 05.09.2022

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Eesti tarbijad peavad toidukaupade ostueelistuste tegemisel oluliseks kodumaist päritolu ning tootjatele pakuvad huvi eesti sordid. Samas ei kasvata Eesti marjakasvatajad kohalikke maasika (Fragaria L.) ja vaarika (Rubus L.) sorte, vaid välismaiseid kultuursorte. Bakalaureusetöö eesmärk oli anda kirjanduse põhjal ülevaade maasika ja vaarika bioloogilistest eripäradest, vilja keemilisest koostisest ning Eestis aretatud sortidest. 2016. aasta suvel viidi läbi katse, mille käigus olid vaatluse all kolm Eesti aedmaasika (Fragaria × ananassa) sorti (‘Edu, ‘Helean’, Regatt 80’), mida võrreldi sordiga ’Sonata’ ja metsmaasikad (Fragaria vesca) viiest erinevast kasvukohast. Korjati veel kuus Eestis aretatud vaarikasorti (’Aita’, ‘Alvi’, ’Helkal’, ’Espe’, ‘Siveli’, ‘Tomo’), võrdluseks oli ’Glen Ample’ ning looduslikke vaarikaid (Rubus idaeus) neljast erinevast kasvukohast. Viidi läbi mõõtmised (mass, pH) ja keemilise koostise määramine (kuivaine, rakumahla kuivaine, orgaanilised happed, fenoolsed ühendid, antotsüaanid, askorbiinhape). Kohalikud maasikasordid ’Edu’ sisaldas rikkalikult askorbiinhapet, sort ’Regatt 80’ oli kõrge orgaaniliste hapete ja rakumahla kuivaine sisaldusega ja ’Helean’ kõrge suhtarvuga. Metsmaasikates oli võrreldes aedmaasikaga rikkalikult kuivainet, fenoole ja antotsüaane. ’Glen Ample’ ja kohalike sortide vilja massi võrdluses ei olnud olulist erinevust sortidega ’Espe’ ja ’Helkal’. Eesti vaarikasort ’Helkal’ eristus kõrge rakumahla kuivaine poolest. ’Alvi’ oli kõrge pH ja suure kuivaine sisaldusega, ’Espe’ rakumahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhtarvuga ning ’Siveli’ viljades oli suurel hulgal orgaanilisi happeid. Eestis aretatud vaarikasort ’Tomo’ viljades oli rikkalikult askorbiinhapet. Vaarika kultuursordid sisaldasid enam askorbiinhapet kui looduslikus kasvukohas kasvanud vaarikad. Käesoleva bakalaureusetöö edasiarendusena saaks soovitada mõned kohalikud vaarikasordid arvestades nende keemilist koostist, haigus- ja talvekindlust PRIA kohaliku sordi kasvatamise toetuse hulka.
Estonian consumers are keen on buying locally gown goods and the producers are opened to cultivating Estonian plant cultivars. However, Estonian berry farmers usually don’t grow local strawberry (Fragaria L.) and raspberry (Rubus L.) cultivars. The theoretical part of thesis provides an overview of literature about biological specialities and chemical composition of Estonian bred strawberry, raspberry and their biological characteristics. The empirical part consisted of an experiment to determine if local breedings could keep up with well-known foreign cultivars or their wild species. In the summer of 2016 three Estonian strawberry (Fragaria × ananassa) cultivars (‘Edu, ‘Helean’, Regatt 80’), ’Sonata’ (a foreign cultivar) and wild strawberries (Fragaria vesca) from five different growth places were picked. Also six Estonian cultivars of raspberry (’Aita’, ‘Alvi’, ’Helkal’, ’Espe’, ‘Siveli’, ‘Tomo’) ’Glen Ample’ (a foreign cultivar) and their wild species (Rubus idaeus) from four different growth places were picked. Fruit mass, pH and content of dry matter, soluble solids, titratable acids, phenolics, antocyans, and ascorbic acid were measured. As a result local strawberry cultivars ’Edu’ wasrich in ascorbic acid. In addition ’Regatt 80’ had high content of titritable acids and dry matter, ‘Helean’ had the highest ratio of soluble solids and titritable acids. Comparison with a foreign cultivar ‘Glen Ample’ did not have essential difference with ‘Espe’ and ‘Helkal’ in fruit mass. Wild strawberries had high level of dry matter, phenols and anthocyanins compared to the cultivars. Estonian raspberry cultivar ‘Alvi’ had high level of pH and high amount of dry matter. For the cultivar ’Espe’ high amount of titratable acids were obtained. ’Siveli’ expressed highest values of organic acids. ‘Tomo’ was rich in ascorbic acid. Raspberry cultivars included more ascorbic acid compared to wild habitat grown raspberries. For further development of this study some local raspberry cultivars can be recommended given their chemical composition, sickness and winter hardiness to PRIA financial aid (for growing Estonian bred cultivars).

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Aianduse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, fenoolsed ühendid, askorbiinhapped, vilja mass, maasikas, vaarikas, aretamine, Eesti

Viide

Kollektsioonid